Miks ei näe Eesti kinodes Kuldgloobuse võitnud draamat?

Tiit Tuumalu
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Barry Jenkinsi film «Kuuvalgus» on üks aasta tunnustatumaid linateoseid.
Barry Jenkinsi film «Kuuvalgus» on üks aasta tunnustatumaid linateoseid. Foto: Kaader filmist

Ööl vastu esmaspäeva draama-Kuldgloobuse võitnud filmi «Kuuvalgus» («Moonlight») auhindu ei jõua juba praegu kokku lugeda. Filmiportaali IMDb järgi on neid 132.

See on Ameerika filmikriitikute rahvusliku ühingu aasta ja Ameerika Filmiinstituudi, New York Timesi ning Sight & Soundi üks aasta filme – lugu mustanahalisest noormehest, kes üritab leida oma kohta maailmas, kus teda ei oodata. Ameerika sõltumatut filmikunsti esindava linateose autoriks on Barry Jenkins.

Soome kinodesse jõuab film veebruari alguses, Eestis... on selle väljatulek enam kui kahtlane, vähemalt hetkeseisuga.

Mis sorti linateos on «Kuuvalgus» ja kas on siiski lootust, et seda näeb ka siinsetel ekraanidel?

Siim Rohtla, filmilevitaja (Vaata Filmi):

««Kuuvalgus» on välimuselt väike, aga sisult suur draama ühe mustanahalise poisi meheks kasvamisest. Lugu on jutustatud läbi kolme ajatu ajahetke, milles mängivad sama tegelast erinevad näitlejad, igaüks omamoodi. Julge lähenemine, väga õnnestunud film. Loodan, et mõni vapper levitaja selle siiski ka Eesti kinodesse toob, kuigi kommertslevisse on sellist filmi väga riskantne võtta. Aga eks selline auhinnatähelepanu anna natuke lootust sellega ka massidesse jõuda...»

Timo Diener, filmilevitaja (Hea Film):

«Võin vaid oletada, et kultuuriruum, milles elame, teeb oma korrektuurid. Tahaksin muidugi, et see ei oleks nii, aga sellised filmid nagu «Kuuvalgus» ei haara siinkandis nii suurt publikut, et see õigustaks filmi leviõiguste omandamiseks ja filmi kinodesse toomiseks tehtavaid arvestatavaid kulutusi.

Võib-olla oleks pilt teine, kui kunagi aastate eest oleks julgelt ots lahti tehtud ja meie kinodesse oleksid jõudnud sellised filmid nagu «Prescious» (2009, rež Lee Daniels, võitis kaks Oscarit – toim.) ja «The Butler» («Ülemteener», rež Lee Daniels). Hetkel pole Eesti levikavas kirjas ka filmi «Fences», kuigi selle kesksetes osades on juba arvestatava kaliibriga staarid Denzel Washington ja Viola Davis.

Eesti kinodes tegi auhinnavõitude najal väga hea tulemuse «12 aastat orjana», aga igaveseks jääb õhku rippuma küsimus, kui suur kassaedu oleks seda saatnud juhul, kui seal ei oleks teiste seas üles astunud Brad Pitt, Michael Fassbender, Benedict Cumberbatch, keda võib siinkandis pidada esimese suurusjärgu staarideks.

Reaalsus on see, et «Kuuvalguse»-sarnane film, mille kõige kuulsamateks osatäitjateks on Mahershala Ali ja Naomie Harris, ei saa lootma jääda väga suurele kassaedule, olgu nad nii suurepärased näitlejad kui tahes. Kui teema on juba raskevõitu, nagu ka esindatud kultuuriruum, siis on vaja sootuks kõlavamaid nimesid, et võtta selle levitamiseks suur risk. Aga ka kõlavad auhinnad ei garanteeri selle filmi puhul Eestis mitte midagi. Erandeid leidub, aga eranditele ei saa prognoose kahjuks rajada.»

Katre Valgma, filmilevitaja (ACME Film):

«Meie levikavas seda ei ole.»

Tõnis Lõhmus, kinoketi Forum Cinemas programmijuht:

«Sellised filmid kaovad sinna halli alasse, kus müügiagendi ja filmilevitaja arvamused või võimalused lahku lähevad. Ma ei ole kahjuks filmi veel näinud ja ei oska selle täielikku potentsiaali siin hinnata, kuid tundub, et hetkel on selle hind liialt kõrge meie turu jaoks. Üks Kuldgloobus veel edu ei garanteeri ja miinusprojekti ei saa ühelegi eraettevõtjale kaela suruda. Kui aga keegi leiab selleks siiski tee ja võimaluse, siis meie kinode kavasse võtaks ma selle filmi küll.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles