Muuseumirotid 2016 on selgunud!

Hendrik Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muuseumirott.
Muuseumirott. Foto: SCANPIX

2016. aasta muuseumirotid tehti teatavaks Eesti kõige uuemas muuseumis ERMis reedel, 27. jaanuaril. Siin need on.
 

Aasta koguhoidja 2016

  • Projekti teostaja:  Virge Lell
  • Muuseum: Tartu Ülikooli muuseum
  • Projekti pealkiri: Avakogu «Kingitud hobuse suhu ei vaadata» loomine

Tartu Ülikooli muuseumi avakogu «Kingitud hobuse suhu ei vaadata» projekt kestis jaanuarist 2015 kuni maini 2016. Projekti eesmärk oli kollektsiooni, mis koosneb enamasti ülikoolile tehtud kingitustest ja ülikooli meenetest, hoiustamis- ja eksponeerimistingimuste loomine valge saali rõdule ning kollektsiooni avamine külastajatele. Kogu, millega külastajad enne tutvuda ei saanud, on nüüd nähtav muuseumi kõige kasutatavamas ruumis. Püsivalt saab näha umbes 250 objekti, uue hoiustamiskoha sai kokku üle 600 museaali.

Tartu Ülikooli muuseumi avakogu «Kingitud hobuse suhu ei vaadata» loomine.
Tartu Ülikooli muuseumi avakogu «Kingitud hobuse suhu ei vaadata» loomine. Foto: Andres Tennus

Aasta konserveerimistöö 2016

  • Projekti teostaja: Karl-Erik Hiiemaa
  • Muuseum: Eesti Rahva Muuseum
  • Projekti pealkiri: Eesti Rahva Muuseumi püsinäituse «Kohtumised» vitriinide «Hõbeaare» ning «Võim ja vallutus» esemete konserveerimine ja kinnituslahendused vitriinis
  • Töögrupp: Karl-Erik Hiiemaa, Indrek Ikkonen, Jakob Maier, Arvi Haak, Jelizavete Pratkunas, Mari Poll, Kristiina Piirisild, Arvi Kuld, Ülle Vahar, Arvi Tragel, Tiit Sibul

Projekt keskendub Eesti Rahva Muuseumi püsinäituse «Kohtumised» kahe vitriini «Hõbeaare» ning «Võim ja vallutus» ettevalmistustöödele esemete eksponeerimiseks, hõlmates ka konserveerimiskäiku ja esemete seadmist vitriinidesse, ning ülevaadet konserveerimisvahenditest ja tehnikatest. Tänu valitud lahendustele saavad külastajad objekti näha igast küljest ning vitriini enda roll jääb puhtaks ja praktiliseks, mis oligi vitriinide autorite eesmärk.

Aasta muinsuskaitsja muuseumis 2016

  • Projekti teostaja: Maris Meus
  • Muuseum: Tartu Ülikooli muuseum
  • Projekti pealkiri: Tartu Ülikooli kultuurivara

Tartu Ülikoolile on aastakümnete jooksul kogunenud eriotstarbelisi mööbliesemeid, mille saatus on olnud eripalgeline, aga et esemetest oleks parem ülevaade, kutsuti ellu projekt Tartu Ülikooli kultuurivara, mille eesmärgiks oli kultuuriväärtusliku vara kaardistamine, riiklikku muinsuskaitse registrisse kuuluvate esemete nimekirja korrastamine, elektroonilise andmebaasi loomine ning kultuurivara haldamis- ja säilitamispõhimõtete välja töötamine ning ellu viimine, kasutusest välja jäänud hoiustamispinna probleemi lahendamine.

Aasta muuseumihariduse edendaja 2016

  • Projekti teostaja: Annika Pindis, Arle Puusepp, Mairo Rääsk
  • Muuseum: Tartu Ülikooli muuseum
  • Projekti pealkiri: Hullu Teadlase II teaduskonverents «Muld kui kuld»

Tartu Ülikooli muuseumis tegutseb humoorikas tegelaskuju Hull Teadlane, kes sarnaselt oma kõige suuremate sõpradega, 5–12-aastaste lastega, huvitub kõigest, mis teda ümbritseb. Et kaasata ka suurematest keskustest eemale jäävate koolide 1.–3. klasside õpilasi, korraldas Tartu Ülikooli muuseum üle-eestilise teaduskonverentsi «Muld kui kuld». Konverentsile registreerunud rühmad kasvatasid, vaatlesid ja kirjeldasid kuue nädala jooksul vabalt valitud taimi kolmes kasvukeskkonnas. Parimaid uurimistöid esitleti 6. mail 2016 Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis.

Hull Teadlane, «Muld kui kuld».
Hull Teadlane, «Muld kui kuld». Foto: Kaader videost

Muuseumirott 2016

  • Juhtkuraator: Svetlana Karm
  • Kontseptsioon: Art Leete (Tartu Ülikool)
  • Kuraatorid: Piret Koosa, Indrek Jääts, Nikolai Kuznetsov (Tartu Ülikool), Madis Arukask (Tartu Ülikool)
  • Muuseum: Eesti Rahva Muuseum
  • Näituse pealkiri: «Uurali kaja»
  • Kujundajad: Arhitektuur: JANKEN WISESPACE (Jan Graps, Anne Määrmann, Ken Kristjan Ruut). Disain: VELVET (Kristian Kirsfeldt, Kaarel Vahtramäe, Martin Kenkmaa, Siim Tikk). Multimeedia: Keijo Kraus, Pärtel Vurma, Reimo Unt. Produtsent: Mart Lankots. Fotopanoraamid: Peeter Laurits. Helikujundus: Taavi Tulev. Valgusjõgi: Marko Erlach
  • Pedagoogilise programmi koostaja: Natalia Pyllu

Eesti Rahva Muuseumi näitus «Uurali kaja» on soome-ugri ja samojeedi rahvastest, kes asustavad hiiglaslikku maa-ala Lääne-Siberist Skandinaaviani ja Kesk-Volga aladelt Doonau madalikuni. See on näitus põlisrahvastest, keda seob omavahel keelesugulus, mis on saanud pinnaseks nii väikerahvaste kultuurilise ja rahvuslikule ärkamisele, hõimuliikumisele ja soome-ugri ühisidentiteedi tekkele kui ka teaduslikele otsingutele, soome-ugri mõtteloole ja kultuurilisele koostööle.

Valgusjõgi, «Uurali kaja».
Valgusjõgi, «Uurali kaja». Foto: ERM
«Uurali kaja», sisevaade.
«Uurali kaja», sisevaade. Foto: ERM

Postimehe ajakirjaniku Taavi Minniku ERMi arvustusest: «Kui midagi uuest muuseumist veel eraldi esile tõsta ja soovitada, siis oleks see ruumiliselt eraldiseisev püsinäitus «Uurali kajad», mis ületab ülejäänud uue ERMi ekspositsiooni nii oma värvikülluse kui samas tavainimese seisukohalt ka informatiivsuse ja lihtsuse (lihtne ongi väga sageli geniaalne) poolest. Sealjuures on ta väga mänguline, pannes ühtemoodi silma särama nii noorel kui ka vanal vaatajal.

Seda oli näha juba esimesel päeval, mil ERM Raadil oma uksed tavakülastajale avas, ning vähemalt selle põhjal võib nentida, et meid soome-ugri hingega tutvustav «Uurali kajad» seljatas ülejäänud väljapaneku. Muidugi heas mõttes, sest avastamist on ERMi uues majas palju ja huvitavat leidub kõigile, kes kunagi jala üle vastse ajavärava tõstavad.»

Arvustust «Uurali kaja seljatas ülejäänud väljapaneku» loe täismahus siit.

Aasta muuseumirott 2016

  • Kuraator: Ülle Kask
  • Muuseum: Eesti Tervishoiu Muuseum SA
  • Näituse pealkiri: «Loomulik surm»
  • Kujundaja: Kristiina Kuus
  • Graafiline disainer: Britta Benno
  • Projektis osalesid: Kärt Mikli, Taavi Kuri

Eesti Tervishoiu Muuseumi näitus «Loomulik surm» räägib surmast ja sellega seotud teemadest. Surm võib tunduda hirmutav, jätta meid leinama, aga see võib anda meile ka tööd, leiba, loomingulist inspiratsiooni ja koguni meelelahutust. Enamik meist püüab surmateemat vältida, teised puutuvad sellega pidevalt kokku. Mis on surm ja milliseid tundeid see meis tekitab? Näitus on avatud kuni 31. augustini.

Näitus «Loomulik surm» tervishoiumuuseumis
Näitus «Loomulik surm» tervishoiumuuseumis Foto: Tervishoiumuuseum

Marju Kõivupuu loengust tervishoiumuuseumi näitusel «Loomulik surm»: «Kui räägime Eesti matusekommetest, siis kalmistul käies on välismaalased esitanud mulle kaks küsimust, ja need korduvad ajast aega. Esiteks, miks teie kalmudel on pingid, ja teiseks, miks te oma surnuid metsa matate. Eks pink on vajalik selleks, et sinna alla saab panna reha ja muud kalmu hooldamiseks vajalikud tööriistad, olen vastanud poolnaljatades. Aga kui tõsiselt rääkida, sümboliseerib pink elavate vajadust lahkunuga suhelda – inimene istub haual, mõtleb oma mõtteid, võib-olla räägib mõttes lahkunud lähedasega.»

Näituse teemal loe lähemalt artikleid «Suundumusi tänapäeva matusekultuuris» ja «Eesti matus: igaühele oma».

Aasta teadusauhind 2016 trükiste kategoorias

«Kastellist kindluseks»
«Kastellist kindluseks» Foto: Saaremaa muuseum
  • Koostaja: Garel Püüa, Tõnu Sepp, Ragnar Nurk
  • Muuseum: Saaremaa Muuseum
  • Raamatu pealkiri: «Kastellist kindluseks. Kuressaare linnus-kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses» Saaremaa muuseumi toimetised nr 9
  • Kujundaja: Kaspar Ehlvest

Saaremaa Muuseumi trükis «Kastellist kindluseks. Kuressaare linnus-kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses» annab põhjaliku ülevaate Kuressaare piiskopilinnuse kujunemisest, kesk- ja uusaegsetest kaitserajatistest ja uuringute hetkeseisust, tuginedes aastatel 2010–2014 toimunud mahukatele arheoloogilistele uuringutele. Uued andmed korrigeerivad olulisel määral senist ettekujutust Kuressaare linnuse tekkest ja arengust.

 

Aasta teadusauhind 2016 ürituste kategoorias

  • Projektijuht: Hilkka Hiiop
  • Muuseum: Eesti Kunstimuuseum SA
  • Projekti pealkiri: «Rode altar lähivaates»
  • Projektis osalesid: Merike Kurisoo, Tarmo Saaret, Andres Uueni, Hembo Pagi, Signe Vahur, Alar Läänelaid, Riin Rebane, Villu Plink, Hedi Kard, Kaisa-Piia Pedajas, Grete Nilp

Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumi projekt «Rode altar lähivaates» (2013–2016) keskendub Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabli (1478–1481) tehnilistele uuringutele ja konserveerimisele. Projektis on oluliseks pildindus- ja infotehnoloogiliste ning loodusteaduslike uuringute kaasamine, teose põhjalik dokumenteerimine ja info kaardistamine. Suurt tähelepanu pöörati teaduse populariseerimisele haridusprogrammide, töötubade ja uurimistulemusi kajastavate multimeedialahenduste kaudu (veebileht, blogi, interaktiivne multimeedia programm, teadusveeb jne).

Rode altar lähivaates.
Rode altar lähivaates. Foto: Kuvatõmmis

Vaata altarit siit ja loe projektist lähemalt siit.

Turunduse MuuSa 2016

  • Meeskond: Kerttu Palginõmm, Mairo Rääsk, Jaanika Anderson, Janet Laidla, Karoliina Kalda, Urmet Paloveer, Terje Lõbu, Pilvi Käiro, Marianne Sokk
  • Muuseum: Tartu Ülikooli muuseum
  • Projekt: Koostöö Tartu linnafestivalidega

Tartu Ülikooli muuseumi projekti «Koostöö Tartu linnafestivalidega» eesmärk oli saada ühiste turundus- ja kommunikatsioonitegevuste kaudu näitusetegevusele ja muuseumile tervikuna suuremat tähelepanu. 2016. aasta tegevuste peafookus oli aastanäitusel «Maailma mõõtmine».

Muuseum tegi koostööd Tartu linnafestivalide ja teiste platvormidega, näiteks kirjandusfestivaliga Prima Vista, armastusfilmide festivaliga tARTuFF, linnaruumi festivaliga UIT ja valguskunstifestivaliga Tartu Valgus, «Ööülikooli» Tartu toimetusega.

Arenduse MuuSa 2016

  • Projekti teostaja: Karel Zova
  • Muuseum: Tallinna Linnamuuseum
  • Projekti pealkiri: Tallinna Linnamuuseumi virtuaalekspositsioon Google Arts & Culture platvormil

Projekti «Tallinna Linnamuuseumi virtuaalekspositsioon Google Arts & Culture platvormil» puhul on tegemist Eesti muuseumi esimese nii mahuka virtuaalekspositsiooniga, mida saab vaadata nii veebis kui ka mobiilseadmeis Androidi ja iOS rakenduste abil. Veebiekspositsioon koosneb 3D virtuaaltuuridest ja neist kokku pandud virtuaalnäitustest ning museaalide kõrgresolutsioonis fotodest, mis võimaldavad ka pisidetailide vaatlemist. Praeguseks on kogu materjalist koostatud viis temaatilist näitust: Tallinna vaadetest, Tallinna mustpeadest, Kanuti gildist, Ficki fajansimanufaktuuri toodangust ja ülevaade arheoloogiakogust. Tallinna Linnamuuseum tõi avalikkuse ette üle 160 museaali, millest omakorda rohkem kui kaks kolmandikku on seni olnud kogudes vaatajate eest peidus.

Tutvu virtuaalmuuseumiga siin.

«Tallinna Linnamuuseumi virtuaalekspositsioon Google Arts & Culture platvormil».
«Tallinna Linnamuuseumi virtuaalekspositsioon Google Arts & Culture platvormil». Foto: Kuvatõmmis
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles