Olümpiamängud kui Kolmanda Reichi apoteoos

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oliver Hilmes «Berliin 1936. Kuusteist päeva augustis»
Oliver Hilmes «Berliin 1936. Kuusteist päeva augustis» Foto: Raamat

Olümpiamängud ei ole kunagi ainult sport, pigem longib sport mainekujundusest ikka kuskil tagapool ning selles mõttes olid Berliini 1936. aasta mängud midagi eriti tähenduslikku.

Natsionaalsotsialistliku Saksamaa suurim rahvusvaheline propagandaüritus ehk XI suveolümpiamängud Berliinis täitsid oma ülesande hiilgavalt. Avalikes suhetes meistriklassi näidanud natsid panid nende olümpiamängudega aluse hämmastavalt paljudele olümpiatraditsioonidele, mida järgitakse eranditult kõigil tänapäevastel olümpiamängudel, nende algupära arusaadavatel põhjustel eriti meenutada tahtmata.

Eks selle teadmisega tule kuidagi edasi elada, aga moodsate olümpiamängude aeg sai alguse 1936. aastal Berliinis. Adolf Hitleri isikliku järelevalve all kehtestati mitu olulist printsiipi, alates olümpiakomitee liikmete mõõdutundetust moosimisest ja lõpetades olümpiarajatiste monumentaalarhitektuuriga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles