Grammydest, Adele’ist ning hea ja kurja tundmise puust

Janar Ala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viisakas popstaar Adele ja sületäis Grammysid.
Viisakas popstaar Adele ja sületäis Grammysid. Foto: Sipa USA

Jääb kantri paljudele toeks, on meile teatanud tuntud laulusõnad, ja ehkki eestlastel oli tänavusel Grammyde jagamisel rekordiline hulk nominatsioone tules, tõi auhinna koju Laur Joamets kantrimees Sturgill Simpsoni bändi koosseisust.

Ehkki ühe leheloo struktuur eeldab asjadest etteruttamist, me seda siiski tähelepanuväärsel määral ei tee ja hakkame hoopistükkis otsast minema. Akadeemia on otsustanud ja kõige põhilisemad auhinnad – aasta albumi, plaadi ja loo eest – viis koju briti emand Adele. Viis auhinda sai postuumselt David Bowie «Blackstar».

Üllatusmomenti selles polnud, sest Adele on 2010ndatel võtnud popmuusikas kõik, mida võtta annab. «25» on mingis mõttes perfektne pop-plaat – kaunilt suurejooneline ja väljaronivalt emotsionaalne, aga siiski niimoodi mõõdetult, kujundatult ja… turvaliselt. Need laulud võiks oma laiekraani südantlõhestavuses isegi haiget teha, aga ei tee. Ja miks ei tee? Sest nad pole loodud tegema ja üleüldse, miks peaks üks viisakas inimene teisele haiget tegema. Adele kindlasti on viisakas inimene. Parimaks poplooks valiti Adele’i «Hello».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles