Ugalas uuritakse, kuidas olla hea ema ja sealjuures terve mõistuse juurde jääda

Ugala uuslavastus "Emadepäev". Terje Pennie (vasakul) ja Kadri Lepp. Foto: Heigo Teder / Ugala

Emadust kajastatakse loomingus vähe ning kui seda tehakse, siis on käsitluste juures tunda kristliku traditsiooni mõju. Emarolli ülistatakse ja idealiseeritakse, ümbritsedes selle ebarealistliku pühaduseoreooliga. 

Neitsi Maarja istub ikka rambelt, salapärane naeratus huulil, ja imetleb oma lahket lapsukest. Iial ei näe me teda Jeesukese tagumikku pesemas või öö läbi röökivat last kussutamas, endal silmad magamatusest pahupidi.

Lavastaja (ja ema) Liis Aedmaa otsustas vaatenurka muuta ning koondas neli naisnäitlejat (ja ema) autorilavastusse «Emadepäev», et kergitada katet emaduse neilt külgedelt, mis avalikkuse eest varju ja kunstist kõrvale jäävad. Tegemist on viimase Ugala black box’is esietenduva lavastusega enne teatri uue maja avamist märtsikuus.