Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Millised on parimad patriootilised filmid?

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
«1944», režissöör Elmo Nüganen. | FOTO: Kaader filmist

Riiklikel tähtpäevadel näitavad telekanalid ikka isamaalisi filme, riigist või selle korrast sõltumata. Sel puhul valis kultuuritoimetus välja sarja eri maade silmapaistvaimaid patriootilisi filme.

Isamaalisus ehk patriotism lööb enamasti välja siis, kui kehtiv kord on hädaohus või siis pürib ta võimule läbi revolutsiooni. Pole siis imestada, et «patriootiline film» ja «sõjafilm» on  tihti sünonüümid. Põnev on vaadata, milliste kunstiliste võtetega eri riikide filmitegijad oma isamaalisi tundeid väljendavad. Aga nüüd edasi, vaatame, mida on pakkuda Eestil, Venemaal, Ameerika Ühendriikidel ja Saksamaal!

Eesti

«Noored kotkad» 1927

R: Theodor Luts O: Arnold Vaino, Johannes Nõmmik, Rudolf Klein

Üks väheseid enne 1940. aastat valminud Eesti filme, mis on peaaegu terviklikult säilinud. Aasta on 1918. Paljud vabatahtlikud lähevad kaitsma äsja loodud Eesti Vabariiki. Teiste hulgas astuvad Eesti Rahvaväkke kolm noormeest: üliõpilane, sepp ja talupoeg. Kolmekesi käiakse luurel ja lüüakse raskeid lahinguid. Vaenlane lüüakse pärast paljusid raskeid heitlusi tagasi. Talupoiss langeb, sepp ja tudeng aga naasevad koju. Nad on leidnud sõjateelt endale kallimad ja algab noore riigi ülesehitamine.

«Inimesed sõdurisinelis» 1968

R: Jüri Müür O: Rudolf Allabert, Heino Raudsik jt

Paul Kuusbergi romaani järgi valminud film räägib Eesti laskurkorpuse sõjateest Velikie Luki lahingust Tehumardi lahinguni. «Inimesi» võib pidada üheks kõige paremaks II maailmasõja sündmusi puudutavaks Eesti filmiks. Ajastu kohta üllatavalt ehedalt on selles kujutatud kahe suurvõimu vahele jäänud eesti rahva tragöödiat. Filmist on päris kuulus lendlause: «Eesti poisid, tulge üle! Saate kõhu täis ja jõuluks koju!»

Allpool täispikk video.

«Nimed marmortahvlil» 2002

R: Elmo Nüganen O: Priit Võigemast, Alo Kõrve, Hele Kõre jt

Vabadussõjast jutustab Eesti film, põhineb Albert Kivikase samanimelisel romaanil. Film räägib tavalistest koolipoistest, kes terve klassina lähevad Vabadussõtta iseseisvuse eest võitlema. Kes on hingelt punane, kes eestimeelne, kes sureb, kes tuleb tagasi. «Nimed» on esimene sellises mastaabis iseseisvas Eestis valminud sõjafilm.

«Detsembrikuumus» 2008

R: Asko kase O: Sergo Vares, Liisi Koikson, Mait Malmsten, Tõnu Kark jt

Film jutustab märulivõtmes 1924. aasta 1. detsembri kommunistlikust riigipöördekatsest. Venemaalt on Eestisse saabunud diversandid, kes varjavad end konspiratiivkorterites. Piiri taga aga kogunevad Punaarmee regulaarväed, et võimaluse avanedes kohe sisse marssida.

«1944» 2015

R: Elmo Nüganen O: Kristjan Üksküla, Kaspar Velberg, Maiken Schmidt, Ain Mäeots, Peeter Tammearu, Kristjan Sarv, Ivo Uukkivi jt

«1944» sarnaneb mõneski mõttes 1968. aasta filmiga «Inimesed sõdurisinelis». Siingi vaadeldakse kahe üliriigi, Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelise sõja raudsete rataste vahele jäänud väikerahva esindajate saatust. Sündmustik toimub Eestis 1944. aastal Sinimägede lahingust Sõrve sääreni. Kinno jõudes purustas film Eesti filmi avanädalavahetuse publikurekordi, seda käis vaatamas  19 000 inimest.

Venemaa

Selles suures riigis on enamik patriootilisi filme pühendatud mõistagi Suure Isamaasõja võidule ja Saksamaa alistamisele. Mitmed Nõukogude perioodi  sõjafilmidest kuuluvad maailma kino tippu, näiteks Elem Klimovi «Mine ja vaata», aga antud juhul vaatame siin ekstra patriootilistele tunnetele rõhuvaid linateoseid. Uuemal ajal on vändatud filme ka hilisemast perioodist, näiteks Afganistani sõjast.

«Tšapajev»  1934

R: Georgi ja Sergei Vassiljev O: Boriss Babotškin, Boriss Blinov, Varvara Mjasnikova. Leonid Kmit jt

See Dmitri Furmanovi samanimelise raamatu järgi stalinismi hiilgeajal vändatud film räägib legendaarsest kodusõja kangelasest, ratsaarmee komandörist Tšapajevist. Oli omal ajal Nõukogude Liidus populaarseim film, vaid esimese linastusaasta jooksul vaatas seda enam kui 30 miljonit inimest. See sai auhindu ka kapitalistlikus maailmas. Just tänu filmile muutusid Tšapai, Petka ja Anka populaarseteks folklooritegelasteks, kelle seiklustest räägitakse anekdoote tänapäevani. Vaadake allpool täismahus.

«9. rood» 2005

R: Fjodor Bondartšuk O: Fjodor Bondartšuk, Aleksei Tšadov, Mihhail Evlanov jt

Legendaarse Vene filmirežissööri Sergei Bondartšuki poeg Fjodor on sel sajandil teinud mitu filmi, milles ülistatakse Venemaa vägevust sõjalistes konfliktides. Koostöös soomlastega valminud «9. rood» räägib Afganistani sõjast. End künkatipul kindlustanud rühm dessantväelasi peab kangelaslikult vastu dušmanide rünnakutele. Afganistani veteranid on filmi kommenteerides öelnud, et üldiselt kujutatakse sündmusi realistlikult, vaid viimane lahingustseen oli ülepaisutatud. Reeglina ei saanud afgaanidel selliseid massirünnakuid korraldada, kuid see ju rõhutab nõukogude eriüksuslaste kangelaslikkust.

«Stalingrad» 2013

R: Fjodor Bondartšuk O: Maria Smolnikova, Janina Studilina, Pjotr Fjodorov, Thomas Kretscmann, Sergei Fjodorov jt

Üle poole aasta kestnud Stalingradi lahing oli üks Suure Isamaasõja verisemaid ja lõpuks jäi sakslastel linn võtmata. Sealt algas okupeerijate väljapeksmine Venemaalt. Režissööriks jälle F. Bondatšuk ning süžee sarnane eelmise mainitud filmiga. Rühm vene võitlejaid kaitseb purustatud linnas strateegilise tähtsusega maja tulvana pealetungivate Saksa hordide vastu. Muide, samanimeline film on sellest brutaalsest lahingust vändatud 1993. aastal Saksamaal ning see näitab sõda saksa ohvitseri silmade läbi.

«28 panfilovlast» 2016

R: Kim Družinin ja Andrei Šalopa O: Maksim Abrosimov, Sergei Agafonov, Maksim Belborodov, Andrei Bodrenkov jt

1941. aasta sügisel tungivad Saksa väed suure hooga Moskva peale, linn on kohe langemas. Aga kindralmajor Ivan Panfilovi laskurdiviisi 28 võitlejat hävitavad puudulikust relvastusest ja laskemoonanappusest hoolimata 18 saksa tanki. Ise said kõik hukka, aga rinne peeti kinni. Panfilovlastest loodi nõukogude ajal  propagandistlik pühalugu ja neile anti postuumselt Nõukogude Liidu kangelase nimetus, ehkki juba pärast sõda selgus, et kuus meest jäid ellu. Propagandahuvilisel tasub tähele panna, et mullu linale jõudnud filmis ei kasutata võlusõnu «Stalin», «kodumaa», «nõukogude», vaid selles kontekstis tõstetakse kilbile «Rossija».

Ameerika Ühendriigid

Nagu Venemaa, toodetakse ka USAs meisterlikult suurejoonelisi sõjafilme. Aga seda valikut tahan alustada hoopis spordifilmiga.

«Rocky IV» 1985

R: Sylvester Stallone O: Sylvester Stallone, Dolph Lundgren, Talia Shire, Burt Young, Carl Weathers jt

Külma sõja kõige tulisematel hetkedel ekraanile tulnud «Rocky IV» on Stallone'i poksifilmide seeria kõige enam sissetoonud film: vaid 28 miljoni dollarilise eelarvega teos teenis 300 miljonit dollarit. Nõukogude Liit otsustas selles filmis astuda profipoksiareenile ning läkitas sinna Ivan Drago (Lundgren) nimelise steroididest pungil poksimasina. Rocky Balboa võtab lahingu vastu otse punaimpeeriumi pealinnas Moskvas ning tõestab kujukalt Ameerika rusikate üleolekut. Lõpuvõitlus allpool videos.

«Iseseisvuspäev» 1996

R: Roland Emmerich O: Will Smith, Bill Pullman, Jeff Goldblum, Mary McDonnell

Iseseisvuspäeval, 4. juulil varjutavad maa suurimate linnade kohal päikese vaenulike tulnukate kosmoselaevad. Vapper hävituslennuki piloot ja nutikas teadlane suudavad tulnukate emalaeva hävitada. Siin nimekirjas on see suurejooneline, ent üsna lõdva ja isegi naeruväärse süžeega ulmemadin president Thomas J. Whitmore'i (Bill Pullman) kõne tõttu enne otsustavat lahingut. Sellest peaksid kõik inimkonna (loe: Ameerika elulaadi) vastased aru saama, mis neid agressiooni puhul ootab. Vaadake-kuulake allpool.

«Hacksaw Ridge'i lahing» 2016

R: Mel Gibson O: Andrew Garfield,Teresa Palmer, Sam Worthington, Vince Vaughn jt

Vaikse ookeani sõda. Kolkaküla poisi Desmond Mossi adventistlik veendumus ei luba tal relva kätte võtta, saati siis kedagi tappa, aga jaapanlastega võidelda tahab temagi. Raskuste kiuste medvennana rindele jõudnud Moss päästab püssi puudutamata 75 haavatud kamraadi ja saab Kongressi aumedali. Tõestisündinud lugu. Film on üsna ettearvatava süžeega, aga ülivõimsate lahingustseenidega. Vaatajale demonstreeritakse kujukalt Ameerika Sõduri vaimset üleolekut tundetustest riisikütusel töötavatest Jaapani tapjarobotitest.

Saksamaa

Saksmaaga on lugu ajaloolistel põhjustel keeruline. Pärast II maailmasõda on Saksamaal olnud väga rakse üldse mingeid teiste rahvastega võrreldavaid patriotismitundeid väljendada. Filmid, mis tehti aga enne 1945. aastat, pole mitmel põhjusel tänapäeval kättesaadavad. Midagi katsume siiski soovitada.

«Kolberg» 1945

R: Veit Harlan O: Kristina Söderbaum, Heinrich George, Paul Wegener, Horst Caspar

Tegemist on ühega viimastest Kolmandas Reichis valminud filmidest. Tegevustik toimub 1806.-1807. aastal aastal, kui Napoleoni väed valmistuvad ründama Kolbergi linna. Tollase linnapea Joachim Nettelbecki (kelle autobiograafial film põhineb) juhtimisel lõi rahvamiilits vaenuväed tagasi. Nii pidi 1945. aasta jaanuaris valminud film aitama saksa rahval vastu panna liitlaste rünnakule II maailmasõja lõpukuudel. Nii see aga teatavasti ei lõppenud. Allpool videos filmi võimas lõpustseen.

«Tahte triumf» 1935

R: Leni Riefenstahl

Siin nimekirjas mõnevõrra tinglikult, kuna tegemist pole mängufilmiga. Suurepärase režissööri Riefenstahli kunstilise dokumentaalfilmi tegevustik toimub 1934. aasta septembris Nürnbergis, kus toimub Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei kongress. Filmi keskne tegelane on Adolf Hitler; läbi suurepärase kaameratöö ja montaaži antakse vaatajale ettekujutus Juhi ja rahva vääramatust ühtsusest. Kes tahab Kolmanda Reichi filmiloominguga lähemalt tutvuda, võib seda teha siin.

«Tahte triumf» täismahus allpool.

«Good Bye, Lenin» 2003

R: Wolfgang Becker O: Daniel Brühl, Katrin Saß, Chulpan Khamatova, Maria Simon jt

Taas pole tegu klassikalises mõttes isamaalise filmiga, aga sobib siia, sest uuritakse, kuidas saksa rahvas endaga pärast Berliini müüri langemist hakkama saab. Saksa Demokraatliku vabariigi veendunud toetaja Christine langeb koomasse, kui näeb, et politsei arreteerib tema poja Alexi. Ta tuleb teadvusele alles pärast Berliini müüri langemist. Arstide meelest võiks Christinele saatuslikuks saada avastus, et tema kapitalism on Ida-Saksamaale jõudnud ja tema aated tolmuks varisenud. Nii loovad Alex ja tema sõbrad Christina jaoks võltstegelikkuse, kus DDR püsib. Südamik tragikomöödia.

Kui teil on selle nimekirja suhtes eriarvamus või teate veel mõnda filmi, mis siin kindlasti peaks ära mainitama, jagage seda teiste lugejate ja toimetuse harimiseks kommentaarides.

Tagasi üles