Roimad laigulises lasteaias

Jüri Pino
, vabakutseline ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lee Child «Vaenlane»
Lee Child «Vaenlane» Foto: Raamat

Kurjakuulutav algus. Kell teeb till ja algab 1990. Siis teatatakse USA sõjaväepolitseisse kuskil pärapõrgus, et üks teie omi on otsad andnud. Huvitav, on kuuldud, kuidas soldatid nimetavad sõjaväearste hellitavalt «omad lihunikud»; kuidas võiks siis käia vastav väljend  sõjaväepolitsei kohta, arvatavasti midagi veel hellemat?

No ja siis, vastab Jack Reacher, major ja ilmselgelt mitte just kõige jutukamat sorti minategelane, tehke te, võmmid oma tööd, meie ei pea seepärast kohale tulemagi.

Siis tuleb välja, et taevaste kahurite kõminasse läks üks messing. On kuuldud, et kindraleid kutsutakse ameerika keeli brass? Eri jama, sest uusaastaöö, sa ei leia kogu maailmas kainet sõjaväearsti, ammugi võmmi ja, pange tähele aasta on 1990, külm sõda hakkab justnagu otsa saama.  Hakkab või mitte, messingi ots on alati kahtlane. Eriti kuna kooles mitte kõige parema kuulsusega majutusasutuses ning käsipagas on kadunud. Kindrali portfell kadunud ennast ümber sättivas maailmas – kõik jalule. Eriti kuna proua kindral ka kohe maha lüüakse. Äkki ei olegi külm sõda lõppenud, niikuinii olid portus kõik vaba maailma tuumasaladused, mine tea, kelle kätte nüüd satuvad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles