Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti kultuuri täheatlas: eesti esimene rahvuslik ooper

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Stseen «Vikerlaste» esiklavastusest (1928). | FOTO: Internet.

«Vikerlaste muusika on temperamendi- ning effektirikas teatavatel lavalistel situatsioonidel, mis teeb ooperi pildid väga elavateks, usutavateks, mis kütkestab kuulajaid kaasa elama draama arengule. Ka on «Vikerlaste» muusika säärane, mis mõistetav laiale publikule, samuti ooperi sisu. [- - -]

«Vikerlaste» autorile hüüame südamest «elagu» ning loodame, et esimese Eesti ooperi menu tiivustab järgmist ooperit kirjutama, sest säärast muusikat on meile väga vaja.»

Nõnda kirjutas Postimehes mõni päev pärast esimese eesti ooperi «Vikerlased» esietendust Estonias 8. septembril 1928 helilooja ja koorijuht Tuudur Vettik. Teose autor, ainult 39-aastaseks elanud Evald Aav (1900–1939) oli paar aastat enne ooperi lavale jõudmist lõpetanud Tallinna konservatooriumi ning laulis õpingute ajal Estonia ooperikooris. Ooperi kirjutamist oligi Aav alustanud konservatooriumi päevil. Katseid luua rahvuslikku ooperit – sest oma sümfooniad ja ooperid pidid näitama iga rahva (muusika)kultuuri küpsust – oli tehtud varemgi (Karl August Hermanni «Uku ja Vanemuine» 1907/08 ning Artur Lemba «Lembitu tütar» 1905/08). Ent eesti viikingite (vikerlaste) 1187. aasta ajaloolise Sigtuna hävitamise retke taustal kulgev Aava ooper oma kaunite meloodiate ning traagiliselt lõppeva armastuslooga võitis vaatajate-kuulajate südamed. Samal hooajal mängiti ooperit veel kakskümmend kaks korda, hoolimata vastuolulisest kriitikast, milles oli nii ülistust kui ka etteheiteid diletantismi ja lääge sentimentaalsuse pärast. Hiljem on «Vikerlased» uuslavastuses publiku ette jõudnud Estonias 1935., 1942. ja 1969. aastal ning Vanemuises 1955. ja 1987. aastal. 1997. aastal avaldati ooperi 1959. aastast pärinev täispikk salvestus CD-plaadil. Mitu «Vikerlaste» aariat on hakanud elama oma elu, tuntuim neist on Juta ja Ülo duett «Õnn meie juurde jää, jää meiega», mille Aav seadis 1935. aastal viiulile, tšellole ja klaverile ka instrumentaalpalana. «Vikerlased» jäigi Aava ainsaks ooperiks. Ent tee oli avatud: 20. sajandil loodi Eestis umbes 40 täispikka ooperit, teiste hulgas meie muusikateatri kullafondi kuuluvad Eugen Kapi «Tasuleegid», Gustav Ernesaksa «Tormide rand», Eduard Tubina «Barbara von Tisenhusen» ja «Reigi õpetaja», Eino Tambergi «Raudne kodu» ja «Cyrano de Bergerac» ning Raimo Kangro «Ohver».

Tagasi üles