Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Suurepärane savikunst

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Näitus «Euroopa kultuurielu keraamikas – barokist tänapäevani» Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 26. märtsini. | FOTO: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Varem polegi Eestis olnud nii ulatuslikku ajaloolise keraamika väljapanekut kui praegu Tallinnas Faenza rahvusvahelise keraamikamuuseumi direktori Claudia Casali kureeritud rändnäitus.

Nagu pealkirigi ütleb, käsitleb ligi 200 eset koondav ekspositsioon meie maailmajao ühtset keraamikatraditsiooni ajast, mil see laiemalt levima hakkas, ehk 17. sajandist, barokist tänapäevani. Taiesed on valitud üheksast rahvusvaheliselt tuntud, Euroopa kohalikule keraamikale keskendunud muuseumist.

«Euroopa kultuurielu keraamikas – barokist tänapäevani» kataloogi kaanetaieseks on sakslase Anton Büschelbergeri disainitud ja 1920ndate elustiiliga sobituv figuraalkompositsioon «Tšaarlstoni tantsijad».

Kullaprooviga klassikud

«Iga projektis osalenud maa pakkus omi valikuid kuraatorile ja nüüd on huvitav näha nii sarnasusi kui ka erinevusi samas ajas. See on põnev autentne materjal,» nendib tarbekunsti- ja disainimuuseumi direktor, disainiajaloolane Kai Lobjakas ja osutab North Staffordshire’is 18. sajandil valmistatud lillkapsaserviisile. «Paljudes kunstiraamatutes esitletud teada-tuntud sümpaatne komplekt demonstreerib kõnekalt, kuidas toona tegeldi loodusvormiga ja tõsteti need argiesemetesse.»

Pilkupüüdvad on aasiapoolsed ja hiinaliku vormiga, samuti eriti rikkaliku reljeefse dekooriga või ootamatu otstarbega nõud. Näiteks hambaorgihoidjad või hambaharjakarbid.

Eriti tähelepanuväärsed on William ja John Turneri 18. sajandi lõpus ja 19. alguses valmistatud jaspis-kivinõud, mida kaunistavad valged antiikkunstist pärit reljeefid. Lisaks jaspisele on näitusel väljas ka teine inglise keraamiku ja töösturi Josiah Wedgwoodi (1730–1795) materjaliuuendus – basalt ehk sügavmust glasuurimata kivinõukeraamika.

Väga uhkeid ja väärikaid anumaid on ka Itaalia, Saksa, Austria, Tšehhi ja Inglise tootjatelt. Hispaanlased esitlevad sajanditevanust pigem jutustava dekooriga keraamikat, mille «järeltulijaid» ka tänapäeva Ibeerias pakutakse.

Eesti ja Läti paremik

Läti keraamika esimesed näited pärinevad 19. sajandist, Riias tegutsenud M. S. Kuznetsovi portselani- ja fajansivabriku uhkete mudelitega.

Meie varasemat keraamikat esindavad selles kollektsioonis 1930ndail Helmut Käsukonna ja Jüri Jüriloo rajatud Eesti Esimeses Portselanivabrikus tehtud Mari Räägu serviis. «Kahjuks tegutses see eksperimentaaltoodanguga silma paistnud ettevõte liiga lühikest aega. Aga samal perioodil katsetati aktsiaseltsis Savi väga vahvate glasuuridega. Nende vaase leidub ka tarbekunsti- ja disainimuuseumi kogudes,» selgitab disainiloolane.

Nikolai Langebrauni portselanitööstus kasutas Tšehhis ja Saksamaal valmistatud toorikuid. Eestlased hindavad ja ihaldavad siinsete portselanimaalijate loodud dekooriga kohvi- ja teenõusid väga.

Terve nõukogude aja said kunstikombinaadi Ars portselanimaalijad toorikuid valdavalt Riia portselanivabrikust. Millegipärast eelistasid eestlased sealseid klassikalisi vorme. Sel näitusel pakuvad lätlased ka toonaseid stiliseeritud variante.

Rahvusvahelises projektis esindavad Eesti keraamikat 1960ndaist Lydia Jõõtsi (1911–1999) disainitud joogikomplekt, Maia Juhkami (1940) kannud ja vaas ning Leo Rohlini (1939) mokaserviis.

1970ndaist on väljas Maie Mikoffi ja Helle Videviku nüüdisajalgi moodsate maalingutega serviisid. Väga mänguline on Anu Soansi disainitud keraamiliste vormide sari «Tilk», mida toona valmistati Pärnu Ehitusmaterjalide Tehases.

Otsiv 21. sajand

Eesti keraamika uusimaid suundi kajastavad Raili Keivi komplekt «Portselan kohtub betooniga» ja Liisu Arro maalingutega valamu.

21. sajandi vahvaid vormi- ja dekooriotsinguid demonstreerivad Ettore Sottsass, Richard Slee, Roman Šedina, Charlotte Hodes, Mona Hatoum, Barbara Schmidt jt.

«Näitus moodustab ühtse terviku, kuid samas tõusevad iga riigi materjali kaudu esile ka selle eriomased jooned, maitsed ja kunstilised suunitlused, mida on pidevalt vorminud innovatsioon ja eri ajastute nõuded. Keraamika peegeldab tõetruult iga ühiskonda ning näitlikustab sel viisil erinevate maade eluviisi,» kommenteerib Kai Lobjakas.

Väljapanekul saab vaadata videoid, milles loojad, kunstiteadlased ja huvilised räägivad keraamikast. Veelgi köitvamad on filmiklipid keraamika kasutamisest linateostes. Eestist on selles valikus filmid «Valgus Koordis», «Supernoova», «Viini postmark» jt.

Samuti saab puutetundlikult infotahvlilt lugeda näitusel eksponeeritud taieste põhjalikku tutvustust.

Pühendunud keraamikahuvilisel võib kollektsiooni, teabetekstide, videoklippide ja filmikatkendite vaatamisele kuluda terve päev. Varuge «Euroopa kultuurielu keraamikas – barokist tänapäevani» külastamiseks omajagu aega!

**

Näitus «Euroopa kultuurielu keraamikas – barokist tänapäevani»

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis kuni 26. märtsini

Tagasi üles