Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Aja auk. Mees, kes tahtis põleda

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Richard Pryor | FOTO: Kuvatõmmis

Richard Pryor avastas kord, et kui jooksed mööda tänavat ja põled, tulevad inimesed eest ära.

Pryor oli mustanahaline USA koomik. Nahavärvil oli Pryori elus ja karjääris suur roll. Pryor oli mees, keda pidasid eeskujuks Eddie Murphy ja Chris Rock, tõenäoliselt kaks kõige paremat stand-up-koomikut ükskõik mis nahavärviga koomikute hulgas.

Pryor polnud esimene must koomik, kes kuulsaks sai. Esimene oli Bill Cosby. Cosby oli selline ohutu. Pryor, kes oli kolm aastat noorem, rääkis muudest asjadest. Rassist, narkootikumidest, naistest (tal oli seitse abielu viie naisega, kaks neist valged), sulleritest, sutekatest, jotadest ja tänavapreestritest, kellega ta üles kasvas. Pryor luges Ishmael Reedi ja Malcolm X-i.

Pryor polnud kunagi rahul. Miski kihutas teda tagant, sõi teda seest. Pryori meel võis muutuda mustaks väga kiiresti. Isegi kui ta sai «Ed Sullivan Show’s» esinemise eest kõrgeimat tasu, 7500 dollarit, nõudis ta alati, et makstaks sulas. Kui üks Pryori naistest küsis alimente, viskas Pryor juhiloa minema, sulges pangaarve ja lõpetas maksude maksmise. Maksuamet sai jaole ja torkas Pryori kümneks päevaks kongi.

Kuulsaks tegi Pryori kolmas plaat «That Nigger’s Crazy» (1974), mis püsis tabelis üle aasta ja võitis ka Grammy. Pryor kutsuti «Saturday Night Live’i» esimese aasta külaliseks ja tema populaarsus kasvas. NBC pakkus Pryorile 1977. aastal sarja «The Richard Pryor Show». NBC tahtis kümmet osa. Pryor oli nõus neljaga. Pryor, kes sel ajal käis filmistaar Pam Grieriga, alustas saate monoloogi lausega: «Valge lits imes mu riista.» NBC jättis selle montaažiruumi põrandale.

Pryoril läks aga üldiselt hästi, sest ta oli palganud mänedžeriks David Franklini, kelle klient oli ka Miles Davis. Franklin avastas, et Pryor oli 1974. aasta plaadiga teeninud vaid 100 000 dollarit, kuna seda müüdi palju tänavatel. Franklin otsis talle esinemiskohti suurtes paikades ja pani Pryori koos Gene Wilderiga filmidesse. Asi lõppes sellega, et 1970. aastate lõpuks oli Pryor suurim mustanahaline staar Hollywoodis.

«Richard Pryor: Live in Concert» (1979) oli esimene kord, mil koomiku etendus läks kinno filmina. Pryor räägib seal, et kui naine tahab pärast seksi veel arvutiosadest vestelda, siis järelikult sai seksitud viletsalt. Film oli väga edukas ja Pryoril tekkis kokaiinisuitsetamissõltuvus.

9. juunil 1980 oli Pryor kodus ja depressiivne. Pärast seda, kui ta oli kokaiini suitsetanud, valas ta end konjakiga üle ja pani põlema. Paanikas koomik jooksis tänavale.

Ta oli pärast seda act’i kuus nädalat haiglas ja tõotas pärast välja saamist uut elu alustada. Uus Richard Pryor rahvale siiski nii hästi peale ei läinud. Ta sai küll filmi «Superman 3» (1983) eest neli miljonit dollarit, kuid haigestus peagi multiskleroosi ja vajus unustusse.

Tagasi üles