Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Pühapäeval etenduvad kinos Moskva Suure Teatri moodsad lühiballetid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Moskva Suur Teater. | FOTO: Internet

Pühapäeva, 19. märtsi õhtupoolikul edastab Pathé Live maailma kinodesse – sealhulgas ka Tallinna Coca-Cola Plazasse ja Tartu Ekraani –  jälle Moskva Suure Teatri balletietenduse. Sedapuhku on kavas kolm lühiballetti, mille ühiseks pealkirjaks on Kaasajaõhtu. Tegelikult saab meie kaasajaga seostada vaid ühte neist, sest teised pärinevad möödunud sajandi keskpaigast. Ometi on tulemas midagi huvitavat, sest Suur Teater seostub balletimaailmas põhiliselt suure ja ohutu klassikaga.

Esimene ballett «Puur» kestab napilt paarkümmend minutit ja selle autoriks on ameerika moderntantsu meister Jerome Robbins (1918–1998), kes muusikana kasutas Igor Stravinski keelpillikontserti. Selle esietendus 1951. aastal tekitas skandaali. Balletti nimetati šokeerivaks, vastikuks ja koguni pornograafiliseks, mida ta tegelikult sugugi ei ole. Robbins ise võrdles oma loomingut «Giselle'i» teise vaatusega, kus kättemaksuhimulised vilid tantsivad surnuks mehi. Ka «Puuris» käituvad emased putukad nende sekka sattunud meestega samamoodi. Loomulikult on koreograafilised kujundid teistsugused. Robbins ise tunnistas, et ta püüdis igati vältida tantsijate liikumist inimeste moodi. Tegemist on muuseas sellesama isiku koreograafiga, kes lõi kuulsad tantsud Leonard Bernsteini muusikalile «West Side Story».

Teine ballett on seatud Leonid Desjatnikovi viiulile, sopranile ja keelpilliorkestrile kirjutatud heliteosele «Vene hooajad». See koosneb 12 osast, millest igaüks on seotud mingi õigeusu või vene rahvapärimusliku kalendrilooga. Koreograaf Aleksei Ratmanski (s. 1968) kasutab nende esitamiseks kuut tantsupaari, otsib oma kujundites venelikkust, aga tõi selle lavale 2006. aastal Ameerikas. Nimelt kutsuti teda juba väga noorelt tantsima kaasaegsetesse ballettidesse Kanadas ja Taanis. Kui ta aga oli Peterburis õnnestunult lavastanud Dmitri Šostakovitši «Helge oja», kutsuti ta Moskva Suure Teatri peaballettmeistriks. Seal suutis ta töötada aastani 2009, mil lahkus lõplikult Ameerika Balletiteatrisse. Balleti «Vene hooajad» keskseteks tegelasteks on kaks naist. Üks neist (Jekaterina Krõsanova) on vene kirjandusest tuntud mässumeelne tüüp, kes on valmis armastuse nimel mürgitama ämma, viskama suure rahapataka tulle ja minema ideede nimel tapalavale. Teisest (Julia Stepanova) õhkub ennastsalgavat armastust ja lausa religioosset puhtust.

Kolmas ballett on «Etüüdid», milles taani koreograaf Harald Lander (1905–1971) kasutas Carl Czerny vanade klaveriharjutuste orkestriseadeid. Nagu pealkirjast võib aimata, tuleb esitamisele klassikalise tantsu treeningtund alates harjutustest tugipuu ääres ja lõpetades baleriini piruettide ning esitantsijate võimsate hüpetega. Esietendus toimus 1948. aastal Kopenhaageni Kuninglikus Teatris ja on tänini nauditav lavastuse täpsuse ja erakordselt huvitava valgustuse tõttu.

9. aprillil saab näha uut Juri Possohhovi traagikast ja poeesiast tulvil uuslavastust «Meie aja kangelane». Etendus põhineb Mihhail Lermontovi teosel, milles Petšorin, noor ohvitser, rändab läbi majesteetliku Kaukaasia ja elab läbi hulga kirglikke sündmusi.

Mõlemad etendused tulevad otseülekandena Eesti publiku ette Coca-Cola Plaza ja Ekraani kinos. Ülekandeid on võimalik nautida HD pildis ja 5.1 heliga.

Moskva Suure Teatri ülekandeid näeb rohkem kui 50 riigis ja 1600 kinos üle maailma. Forum Cinemase kinodesse jõuavad etendused juba seitsmendat aastat.

Tagasi üles