/nginx/o/2017/02/09/6325517t1h6154.jpg)
Lavastaja ja näitleja Elmo Nüganeni sõnul oli Lembit Ulfsak inimesena suurem, kui lubas välja paista, ja tagasihoidlikum, kui oleks pidanud olema. Nüganen jääb meenutama, kuidas tänu sõbra kergele olekule jäi alati mulje, et võid temaga veel iga hetk sama rõõmsalt kohtuda.
Lavastaja ja näitleja Elmo Nüganen sai Lembituga lähemalt tuttavaks «Mandariinide» võtteperioodi ajal. «Ma ei oskagi öelda tänu millele, aga saime üsna lähedale. Või mulle tundus, et tema puges mulle lähedale, põue, ja võimalik, et mina ka talle. Õppisin tema käest väga palju, temaga oli kerge ja hea suhelda, üsna palju naersime. Ühel võtetevabal päeval rääkis ta ära kogu oma eluloo, mida oli väga huvitav kuulata. Ta oli hea rääkija ja ma usun, et mina olin hea kuulaja,» rääkis Nüganen.
«See, et temaga oli huvitav rääkida, vastab tõesti tõele. Tema teadmised olid palju suuremad, kui ta välja näitas. Tema huvitatus mingist asjast oli samuti palju suurem, kui ta välja näitas. Üldse ta oli tagasihoidlikum, kui ta oleks pidanud olema. Ta oli inimesena suurem, kui lubas välja paista,» ütles Nüganen.
Ta kirjeldas iga kohtumist Ulfsakiga kui tunnet, nagu oleks vana hea sõbraga kokku saanud. «See muide oli juba esimestel kohtumistel, kui meie suhe alles tutvumisjärgus oli. Juba siis oli niisugune tunne, nagu saaks vana sõbraga kokku. Ja iga kord lahku minnes toimus see lahkumine nii kergelt ja suure lootuse või teadmisega, et me saame kohe-kohe niikuinii kokku. Selles lahkumises oli alati kergus, ta tegi selle alati kergemaks. Justkui me mõlemad saaksime aru, et kohe-kohe järgneb ju uus rõõmus kohtumine,» meenutas Nüganen.
«Välja arvatud üks hetk, see oli eelmise aasta maikuus hooaja viimasel etendusel, kui etendus lõppes ja istusime paadis. Vaatasime üksteisele silma ja esimest korda ma nägin ta silmades mingisugust rahutust, ebakindlust. Silmad olid veidikene kurvalt veekalkvel,» rääkis ta.
«Ma aimasin, et ta on millegipärast mures, mida ta üldjuhul kunagi välja ju ei näidanud. See oligi see mõttekäik, mis tal võis peast läbi käia – et see on nüüd hooaja viimane etendus, siis tuleb suvi, siis sügis ja peaksid tulema uued etendused – aga neid ei tulnud. Ehk see oligi rahutuse põhjus temas,» rääkis Nüganen.
«Niisugune tunne, et võiks iga hetk uuesti kokku saada – just nimelt tänu tema tavalisele kergele olekule, kergele lahkumisele ja alati kergele tulekule. Jääb niisugune mulje, et võid temaga veel iga hetk sama kergelt kohtuda,» ütles Nüganen.
«See on ju niikuinii selge, et see inimene oli suurem, kui ta välja näitas. Tegemist oli suure inimesega, suure näitlejaga.»