Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Helgi Erilaid | FOTO: ERR

1967 oli hea aasta, sest siis sündis Vikerraadio – 3. aprillil tähistab Eesti populaarseim raadiojaam 50. sünnipäeva.

Tuleva nädala esmaspäeval, 3. aprillil on Vikerraadio hommikust peale sünnipäeva lainel. «Vikerhommik» püüab otse-eetris purustada raadioga seotud maailmarekordeid, kuulajate ja külaliste abiga võetakse ette neli rekordiüritust. Eetris on ka Risto Lehiste muusikasaade, mis pakub meenutusi ja nuputamist Vikerraadiost. Kaja Kärneri vahendusel heidetakse pilk Vikerraadio algusaegadesse. Päev läbi jälgib saateid-tegemisi kaamerasilm, veebiülekanded toimuvad Vikerraadio Facebookis ja sünnipäeva lehel.

Kell 16.15 algab otseülekanne Vikerraadio sünnipäevakontserdilt, mille keskmes on muusikaline tagasivaade möödunud aastakümnetele Jarek Kasari tõlgenduses.

Sünnipäeva veebilehel saab valida lemmiksaadet, arvata ära Vikerraadio eetrihääli, kuulata saatejuhtide apse, osaleda viktoriinis, vaadata toimetajate videotervitusi, võita auhindu ning aidata kaasa Vikerraadio maailmakaardi loomisel. Mitusada inimest Argentinast Šeišellide, Lõuna-Korea, Mongoolia ja Uus-Meremaani on toimetusse juba oma tervitused saatnud – Vikerraadio kuulajate maailmakaart täieneb iga päevaga.

ERRi multimeedia osakond korraldas raadiotoimetajatele lindilõikamise võistluse. Neli vaprat raadioajakirjanikku sattusid ajamasinasse lintmaki kõrvale. Kuidas said digimonteerimisspetsid hakkama vana hea mehaanilise lõikamisega, näeb sünnipäevalehel 3. aprillil.

Juba sel nädalal on eetris hulk teemasaateid. Kaja Kärneri saates «Kajalood» on 1. aprillil kell 12.05 külas mees, kes oskab kõige paremini kirjeldada, missugune oli stuudio-, salvestus- ja ülekandetehnika sel ajal kui Vikerraadio sündis. Saatekülaline on elektroonikainsener, Eesti Raadio hilisem tehnikadirektor Avo-Rein Tereping.

Ülle Karu «Päevatee» külaline kell 16.05 on 46 aastat raadios töötanud Age Raa.

Saates «Käbi ei kuku...» räägivad 2. aprillil kell 10.10 kolm aastakümmet Eesti Raadio meelelahutustoimetuses (RAMETO) töötanud Toivo Tootsen ja Ööülikooli hing Jaan Tootsen, isa ja poeg. Nendega vestleb Sten Teppan.

Andres Oja paneb kokku Vikerraadio töötajate soovikontserdi, mida saab kuulata 2. aprill kell 12.05.

Vikerraadio sünniaastal toimus Eestis ja maailmas palju – head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid. Minisarja «Ilus aasta 67» saab kuulata siit.

Huvitavaid fakte Vikerraadiost

  • Informatiivne ja uusi teadmisi pakkuv programm on säilitanud meelelahutusele suunatud Eesti raadiomaastikul liidrikoha. Juba üle kümne aasta on Vikerraadio Eesti kuulatuim raadiojaam. Välismaal elavatele eestlastele on Vikerraadio oluline ühendus kodumaaga.
  • Vikerraadiol on ligi 300 000  kuulajat nädalas, nendest suur osa kuulab Vikerraadiot iga päev. Vikerraadio on eelistatud kõrgharidusega kuulajate hulgas. Üha enam kuulatakse Vikerraadio saateid veebilehe või mobiilirakenduse kaudu.
  • Kõige populaarsem saade, mida on aastate jooksul järelkuulatud juba peaaegu 2,5 miljonit korda, on «Õhtujutt». Ka ajaloosarja «Müstiline Venemaa» on järelkuulatud üle kahe miljoni korra. 2017. aasta jaanuaris tehtud ERRi rahulolu-uuringust selgus, et 86 protsenti Vikerraadiot hinnanutest on sellega rahul või väga rahul.
  • Vikerraadio alustas 3. aprillil 1967 Eesti Raadio II programmina.
  • Vikerraadio kanalil on sündinud veel tänagi populaarsed «Järjejutt» ja «Mnemoturniir» ning viimase aastakümne menusaated «Rahva teenrid», «Müstiline Venemaa», «Kuula rändajat», «Eesti lugu», «Aja jälg kivis» jpt. Algusaja raadiohäältest on siiani eetris Helgi Erilaid ja Anne Erm.
Tagasi üles