Pikka aega Eesti Nuku- ja Noorsooteatri peanäitejuhina töötanud Rein Agur meenutab, et ootamatult lahkunud Hendrik Toomperet võib nimetada väga andekaks inimeseks, kes oli sündinud nukunäitlejaks.
Sõber ja kolleeg: Toompere oli sündinud nukunäitlejaks
14. oktoober 2008, 10:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Agur ütles Postimees.ee’le, et kuulis Toompere surmast täna hommikul raadiost ning tema jaoks oli sõbra lahkumine täiesti ootamatu. Viimati kohtusid mehed paar nädalat tagasi.
«Tahan tänada selle eest, et tal oli suur panus kunagisse Nukuteatri hiilgusesse,» märkis Agur.
Tema sõnul oli Toompere oma töös andunud ja otsiv ega peljanud vaielda parima tulemuse saavutamise nimel.
Lastele meeldis Toompere Aguri hinnangul eelkõige seetõttu, et temas ei olnud kunagi väsimust ega kurba pilku näha.
«Mängu- ja esitamisrõõm ning energia ülejääk huumori jaoks köidab igas vanuses inimesi, mitte ainult lapsi,» lisas ta. Toompere ise aga Aguri sõnul eriti lapsemeelne ei olnud.
«Ta oli väga pragmaatiline ja loogiline. Tõeline kunstnik ei pea olema lapsemeelne, aga ta oskas oma rollid teha lapsemeelseks.»
Televisioonis tehtud rollidest tõstis Agur esile Toompere Hunt Kriimsilma osa. Nukuteatri rollidest märkis ta ära aga Gulliveri osatäitmise lavastuses «Gulliver ja Gulliver».
Alates 1963. aastast töötas Toompere Eesti Nuku- ja Noorsooteatris, kuid Agur oleks teda ka mujal ette kujutanud.
«Ta oleks suurepäraselt hakkama saanud ka väljaspool teatrit. Tal olid väga osavad käed ning ta oskas väga hästi meisterdada – käsitöös oleks ta suurepärane olnud,» sõnas Agur.
Agur ja Toompere töötasid alates 1963. aastast Nuku- ja Noorsooteatris koos. 1981-1992 oli Agur ka teatri peanäitejuht.
2002. aastal SL Õhtulehele antud intervjuus tunnistas Toompere, et Rein Aguri peanäitejuhiaeg oli tema jaoks kõige viljastavam.