Eesti kultuuri täheatlas: «Wiiralti tamm» ja «Virve»

Ajakirjanik Vallo Nuust näitab Eduard Wiiralt gravüüri «Põrgu» Foto: Ove Maidla

Eesti kultuuri täheatlas: «Wiiralti tamm» ja «Virve».

«Viljandi maastikus» on nii idüllilisust kui dramaatilist rahutust. Avaras monumentaalses panoraamis väljenduvad nii kunstniku kiindumus kodumasse, mõtisklused selle saatuse üle, mõtted oma loomingust ja elust kui ka jumalagajätumeeleolud. Vaatamata väsimusele, mida mitmekordistasid sõja vintsutused, tundis Wiiralt endas veel küllalt loomejõudu, mille kinnituseks on «Viljandi maastik» – üks tema tippteoseid. / --- / Väike ärevtõsiselt üles suunatud pilguga eesti tüdruk rätikus, rukkihakkidega põllu ja ähvardavalt mustendava taeva taustal, on lihtne ja selge sümbol, mistõttu «Virvest» kujunes üks kodu- ja väliseestlaste hulgas populaarsemaid töid.»

Nende sõnadega kirjeldab kunstiteadlane Mai Levin Eduard Wiiralti (1898–1954) 1943. aasta augustis-septembris Viljandimaal Uusnas Tamme talus valminud kahte graafikateost. Harva juhtub, et loodusobjekt saab seda kujutanud kunstniku nime ja et kujutatu (sh «Virve» portree) omakorda toimib sümbolina. «Wiiralti tamm» ehtis Eesti 10-kroonise rahatähe tagakülge. Eesti Vabariigi 90. sünnipäevaks 2008 emiteeris Eesti Pank hõbedat sisaldava 10-kroonise meenemündi. Alates Johann Kölerist eesti kunstnike viiendasse põlvkonda kuuluva Wiiralti varasem looming ei peegeldanud rahvuslikke motiive. 1925. aastal välisstipendiumi toel läbi Berliini ja Kölni lõpuks Pariisi jõudnud, jääb Wiiralt sinna 1939. aastani. Kodumaale naaseb ta 1939. aasta septembris, et uuesti siit lahkuda 1944, seekord jäädavalt.

Ometi, just need aastad tõid Eestis kaasa realistliku kujutusviisi süvenemise, mis aga ei vähendanud subjektiivse elemendi osatähtsust Wiiralti töödes, kirjutab Levin. Wiiralti rahvuslik paatos ei mõju õõnsalt. Tema kuulsaimate teoste, 1930–1932 valminud sürrealistlike «Põrgu» ja «Jutlustaja» kõrval antipoodsena mõjuvad «Viljandi maastik» ning «Virve», aga mõneti juba ka 1937 valminud «Lamav tiiger» oma valge kasega esiplaanil lülituvad kunstiteostena eesti kultuuri tüvitekstide nimistusse.