Eesti-Prantsusmaa filmilepe toob rohkem koostööfilme

Hendrik Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Filmikaamera.
Filmikaamera. Foto: Peeter Langovits

Valitsus otsustas täna, 13. aprillil toetada Eesti ja Prantsusmaa filmileppe sõlmimist ning andis selleks volituse kultuuriminister Indrek Saarele. Lepe allkirjastatakse kahe riigi kultuuriministrite vahel lähiajal Pariisis.

Kokkuleppega reguleeritakse Eesti ja Prantsuse filmitootjate koostööfilmide riiklike kaastootmise toetuste eraldamise nii korralduslikke kui ka õiguslikke küsimusi. Leping puudutab mängu-, anima- ja dokumentaalfilme, mille esilinastused toimuvad kinodes ega  hõlma telesaadete ja seriaalide tootmist.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul aitab filmilepe veegi arendada tihedat riikidevahelist koostööd. «Juba praegu on Prantsusmaa meie filmivaldkonnale väga oluline partnerriik. Filmileppe sõlmimine avab uusi uksi koostööfilmide tootmisele, tänu sellele jõuab tulevikus kinoekraanidele veelgi rohkem Eesti ja Prantsusmaa filmitegijate ühisloomingut,» rääkis Saar.

Filmikoostööleppe valmistasid ette Eesti Filmi Instituut (EFI) ja Prantsuse Filmi Instituut (CNC). Eesti ja Prantsusmaa filmialane koostöölepe on tähtis, sest võimaldab Prantsuse filmitootjatel Eesti-Prantsuse kaastootmisprojektideks CNC-lt toetusi küsida. Leping annab kaastootmiseks võimalusi ega sea riikidele kohustusi.

EFI juhataja Edith Sepa sõnul kasvab lepingu sõlmimise järel Prantsusmaa tootjate huvi teha koostööd Eesti filmitegijatega. «Oleme igal aastal Eesti filmikunsti viinud Prantsuse filmifestivalidele ning sama võib öelda prantsuse filmide kohta Eestis. Näiteks viimase PÖFFi fookuses oli just Prantsusmaa. Me osaleme regulaarselt Cannes’i filmifestivalil ja -turul. Seega on filmileping prantslastega väga vajalik samm selleks, et tekiks rohkem ka ühist loomingulist plahvatust,» märkis Sepp.

Ta lisas, et seniajani on prantslased sõlminud 46 analoogset kaastootmise lepingut eri riikidega ning juba lähiaastatel valmib Eestil koostöös prantslastega mitu filmi. Näiteks on režissöör Martti Heldel prantslastega kaastootmises uus linateos «Skandinaavia vaikus». Sepp meenutas, et Helde debüütfilm «Risttuules» kogus Prantsuse kinolevis 60 000 vaatajat, mis on seniajani suurima vaatajate arvuga Eesti film välismaal.

Ettevalmistused lepingu sõlmimiseks algasid 2015. aasta kevadel. Lepe  sõlmitakse lähiajal Pariisis ja sellele panevad allkirja Eesti Vabariigi kultuuriminister Indrek Saar ning Prantsuse Vabariigi kultuuriminister Audrey Azoulay.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles