/nginx/o/2014/01/16/2754202t1h8428.jpg)
Eesti Filmi Instituut (EFI) otsustas poolaasta esimeses arendustoetuse voorus toetada kõiki nelja tugevat filmiprojekti.
Vaata, mis filmiideed said raha
20. aprill 2017, 10:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurima toetuse, 30 000 eurot, sai produtsent Peeter Urbla ja Exitfilmi ning Soome Bufo toodetav «Nägemist NSVL». Filmi stsenarist ja režissöör on eesti-ingeri päritolu filmitegija Lauri Randla.
Nõukogude Liidu lagunemise ja Eesti taasiseseisvumise murrangulist ajajärku käsitleb sooja huumoriga kirjutatud filmilugu originaalsel moel, jutustades loo vähemusrahvuste – nagu ingerlased ja tšetšeenid – vaatenurgast ning läbi kaheksa-aastase poisi silmade.
«Kummalisel kombel kõlab stsenaarium hästi kokku kaasajaga, isegi Afganistani teema on endiselt üleval, kahjuks küll,» ütles EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins. «Kuigi Randla teeb oma täispika mängufilmi debüüdi, on ta oma kindlat ja küpset käekirja demonstreerinud festivalidel hinnatud lühifilmiga «Mausoleum».»
Produtsent Riina Sildose ja Amrioni toodetav «Läänemere isandad» sai 26 500 euro suuruse toetuse ning kaasab Soome, Rootsi ja Islandi tootjaid. Livia Ulmani ja Andris Feldmanise kirjutatud ning Martti Helde lavastatava filmi tegevus leiab aset muinasaja lõpus ning käsitleb vähetuntud fakti viikingite kultuuriruumi laienemisest ka Eesti rannikule, ehkki eestlaste näol polnud tegemist Skandinaavia rahvaga.
«Filmi põhiteema tegeleb võimu pärimisega seotud küsimustega, laiemalt positsiooniga kaasneva vastutuse ja isikliku tahte konfliktiga,» ütles Tibbo-Hudgins August Mälgu samanimelise romaani adaptsiooni kohta. «Režissöör märkis tabavalt, et tema jaoks on materjali paeluvaim omadus peategelase Alari kaasaegsus. Kuningaks saamise raskel teekonnal olev Alar on kui tänapäeva noor, kes «rapsib» unistuste ja kinnisideede vahel, mõistmata, mida need endas tegelikult kannavad või kuidas neid üldse ära tunda.»
Ülejäänud kaks filmiprojekti said kumbki 15 000 euro suuruse arendustoetuse.
Aidi Valliku kirjutatud ja Jaak Kilmi lavastatava filmi «Tagurpidi torn» produtsent on Evelin Soosaar-Penttilä ja tootjafirma Stellar Film. Lugu käsitleb seiskunud eluga külakeskkonna sotsiaalseid probleeme, mille keskel käivitub suviselt süütu üheksa-aastaste laste seiklusmäng haldjate, nõidade ja rüütlitega, mis kasvab üle õõvastavaks pärisjuhtumiks.
«Lugu näitab, kuidas perekondlikkusest ja hoolitsusest hoolimata võivad lapsed ja vanemad elada üksteisest mööda, üksteist mõistmata, ning laste mäng ja omavahelised suhted peegeldavad olukorda,» ütles Tibbo-Hudgins. «Lugu riivab tabude piire ning peaks mõjuma seeläbi mõtteid või unustatud lapsepõlvetraumasid äratavalt.»
Produtsent Marju Lepa ja Filmivabriku toodetav «Metsavend» on Andrus Tuisu kirjutatud ja lavastatav sünge lugu, mis leiab aset sõjajärgses Eestis, kui inimese suhtumist ühiskonda ja kaasinimestesse määratlenud moraal tekitas raskestiseletatava vahepealsuse õhkkonna.
«Kõik teevad siin ellujäämise nimel vangerdusi – mõni olevikku eitades, teine minevikku taga igatsedes, kolmas valgele laevale lootes, üksteist usaldamata ja isegi reetes,» ütles Tibbo-Hudgins. «See on maailma kokkuvarisemise lugu, mille keskmes seisab metsavend Harri, endine idealistlik Eesti ohvitser, kel selles maailmas pole oma ideaalidega paraku mingit lootust.»
«Metsavend»läheneb metsavendlusele huvitava nurga alt, vastupanuvõitlust heroiseerimata. Selle asemel proovib lugu lahata vastupanuvõitlust valusamast, inimlikust vaatepunktist – eelkõige moraali- ja hingeteemadest ning üleüldisest inimlikkuse kriisist lähtuvalt.
Mängufilmide ettevalmistamisel on arendusel täita ülioluline roll, mil täpsustatakse stsenaarium, pannakse paika režiiline visioon, valitakse näitlejaid, otsitakse võttekohti ning tootmis- ja rahastuspartnereid. EFI järgmine mängufilmide arendustoetuste voor toimub 10. oktoobril 2017.