Kunstnikud uurivad: kas elame globaalses jälgimisühiskonnas?

Hendrik Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Michael Grudziecki tööd "Snaiper" näidatakse Tallinna Kunstihoone näitusel "Globaalne kontroll ja tsensuur"
Michael Grudziecki tööd "Snaiper" näidatakse Tallinna Kunstihoone näitusel "Globaalne kontroll ja tsensuur" Foto: Zentrum für Kunst und Medien Karlsruhe

Tallinna Kunstihoone järgmine suurnäitus käsitleb globaalset jälgimisühiskonda.

Alates 29. aprillist on Tallinna Kunstihoones avatud koostöös Goethe Instituudi ja Karlsruhe Meediakunstikeskusega ZKM korraldatud rahvusvaheline näitus «Globaalne kontroll ja tsensuur», mis käsitleb jälgimise ja tsensuuri peatumatut tungimist meie igapäevaellu.

Ligi neljakümne kunstniku isiklike lugude ja kommentaaride abil saame vilksamisi aimu meid ümbritsevate võimuinstantside rohkem või vähem nähtamatust vägivallast kodanike vastu ning juhiseid, mida üksikisik selle vastu saab ette võtta.

Näituse avatakse reedel, 28. aprillil kell 18 ning see jääb avatuks 18. juunini. Virtuaalselt külasta näitust siin!

Lisaks internetirakendustele- ja keskkondadele, mis meie andmeid kasumi nimel salvestavad, müüvad ja vahetavad, ümbritsevad tänapäeva kodanikke valvsad silmad – valvekaamerad – ka füüsilises avalikus ruumis. Võõrale telefoninumbrile helistades võime enese teadmata sattuda pealtkuulatavate telefonide nimistusse ning nimeline või füüsiline sarnasus mõne terrorismis kahtlustatava isikuga võib tähendada puhkusereisi muutumist pikaks ülekuulamiste ning kinnipidamiste roduks.

«Globaalne kontroll ja tsensuur» tugineb koostööle teadlaste, ajakirjanike, aktivistide ja kunstnikega ligikaudu kahekümnest riigist üle maailma, eesmärgiga avardada avalikku arutelu igikestvate jälgimis- ning tsensuurimehhanismide ulatuse ja mõjuvõimu üle. Säärase diskussiooni hädavajalikkus ei tulene mitte päevakajalisusest, vaid sellest, et nende mehhanismide ära tundmine ja paljastamine muutub nende pideva töö tõttu päev-päevalt üha raskemaks.

«Kui varem loodeti digitaalsetest sidevormidest uut demokraatlikku kaasarääkimisviisi, siis viimasel ajal on see leidnud uue, äraspidise rakenduse ning sellest on saanud ideaalne võimalus miljardite inimeste jälgimiseks ja juhtimiseks. Kui neid kasutad, kasutatakse ka sind,» maalib näituse üks kuraatoritest, Bernhard Serexhe, sünge pildi sotsiaalmeedia varjupoolest.

Kunstihoone kuraatori Siim Preimani meelest on eelmisel aastal Saksamaal Karlsruhes toimunud näitus kõnekas ka Eesti kontekstis: «Rahvusvahelise e-riigi mainega Eestis on erakordselt oluline teadvustada digitaliseerunud maailmas varitsevaid ohte ning küsida endilt kui suuri ohvreid oleme valmis kasutusmugavuse nimel tegema?»

Osalevad kunstnikud: aaajiao, Hamra Abbas, Selma Alaçam, Halil Altındere, Daniel G. Andújar, Osman Bozkurt, James Bridle, Alice Cavoukdjian dite Galli, Hasan Elahi, Michael Grudziecki, KIT KASTEL, Jonathon Keats, Karel Koplimets, Frédéric Krauke, Marc Lee, Virginia Mastrogiannaki, Erik Mátrai, Gerardo Nolasco, Chris Oakley, Ruben Pater, Dan Perjovschi, Axel Philipp, Ma Qiusha, Oliver Ressler, Bernhard Serexhe, Christian Sievers, SKATKA, Louisa Marie Summer, Kota Takeuchi, Wilko Thiele, Ivar Veermäe, Alex Wenger & Max-Gerd Retzlaff

Kuraatorid: Bernhard Serexhe, Lívia Nolasco-Rózsás

Installatsioon: Valge Kuup

29. aprillil kell 14 toimub näitusel ingliskeelne ringkäik kuraatoritega. Sissepääs näitusepiletiga. Registreerimine: publik@kunstihoone.ee

Täpsemat infot näitust saatvate avalike ürituste kohta leiab jooksvalt kunstihoone kodulehelt. Näitust saab virtuaalsel kujul külastada aadressil: www.goethe.de/tallinn/globalcontrol

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles