Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Enesetsensuuri kammitsevad kriipsud kasvamise teel

Kriitik Madis Kolk analüüsib Tallinna Linnateatri uuslavastust

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Hetk Diana Leesalu lavastusest «Kriipsud uksepiidal», fotol on Märt Pius (vasakul) ja Priit Pius. | FOTO: Siim Vahur

Tahtmatult, kuid paratamatult sattus Diana Leesalu ja Kaarel B. Väljamäe «Kriipsud uksepiidal» esietendus konteksti, kus teadlikum publik jälgib ehk terasema pilguga eri põlvkondade erinevaid kunstikreedosid ja nende võimalikku vastandumist Tallinna Linnateatris. Õige napilt vist veel X-generatsiooni kuuluvad autorid kirjeldavad oma põlvkonna täiskasvanuks saamist nõukogude aja lõpul ja Eesti Vabariigi taasiseseisvudes, andes edasi seda üleöö kättesadanud võimaluste paljusust, millega kaasnes aga ka paljude inimeste identiteedikriis ja kiire läbipõlemine.

Teatrikriitik Madis Kolk arvab Diana Leesalu uuslavastusest «Kriipsud uksepiidal» kirjutades, et noor põlvkond Tallinna Linnateatris ei peaks püüdma nii palju publiku eest mõelda, pigem võiks vähendada enesetsensuuri ja jagada vaatajaga oma päriselt avastuslikke kogemusi. Kolk kirjutab: «Markus ja Mihkel oleksid justkui Nihilist FMi veergudelt maha astunud, kuid linnateatri lavale sattununa sunnivad vennad Piusid neid otsekui ruumireeglitele alluma. Kuid kas tegelikult sellised reeglid ikka eksisteerivad?»

Edasi lugemiseks liitu tasulise Postimehega

Sul ei ole hetkel tellimust. Edasi lugemiseks telli Postimees!

Oled juba tellija? LOGI SISSE või SEO LEHE TELLIMUS
KUUPILET
5.99 € /kuu
TELLI KUUPILET
PÄEVAPILET
3.99 € /päev
TELLI PÄEVAPILET
Tagasi üles