Palju kiireid kontserte mööda talvist linna

Valner Valme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leegitsev Sidrun eesotsas Marten Kuningaga oli üks 147st Tallinn Music Weeki esinejast.
Leegitsev Sidrun eesotsas Marten Kuningaga oli üks 147st Tallinn Music Weeki esinejast. Foto: Rasmus Jurkatam

Kolmas Tallinn Music Week (TMW) on läbi. Tundub, et kõik jäid rahule. Palun vaadake kõrvalolevat infokasti. Siis meenutame, kui palju on näiteks võimlemist oma sünnipäeva korraldamisega, võtad ühendust, ütleme paarikümne inimesega, organiseerid söögid-joogid, paned ajad ja kohad paika, on ikka suhtlemist paljude inimestega, selline jama, et iga aasta ei viitsi ette võttagi, ja siis vaadake palun neid numbreid infokastis. See on ikka kreisi.



Korraldaja Helen Sildna, kuidas läks kolmas Tallinn Music Week? Oled vist väsinud ka pisut?

Ma usun, et kolmas TMW oli läbimurdeline. Eelkõige kohaliku muusikaskeene jaoks. TMW olulisust on meie rahvusvahelised külalised ja välispress mõistnud algusest peale, kuid sel aastal oli esimest korda tõesti tunda, et ürituse sisu mõistis palju paremini ka Eesti muusikavaldkond ise. Artistid promosid end tugevamalt, aktiivselt võeti osa seminaridest, suheldi. Ääretult oluline on ka see, et kõik saalid olid publikut täis. Seekord oli meil nimelt rohkem lavasid ja saale kui varem, Rock Café oli suure klubina kaasas kahel õhtul suisa kahe saaliga. Külastusnumber, 7600 inimest, see on juba päris korralik Rocca al Mare suurhalli täis rahvast. See number ütleb meile midagi väga olulist. Eesti publikul on eesti muusika vastu huvi olemas, kui eesti muusika nende jaoks atraktiivseks kommunikeerida.

Konverentsi avas president, kena temast, eks?

President avas tõesti TMW konverentsi ning pälvis sellega meie rahvusvahelise publiku tormilise aplausi braavo-hõigete saatel. Me peame olema väga uhked ja õnnelikud, et meil on selline president, kes suudab rahvusvaheliselt Eesti riiki esindada just nii, et inimesed vaimustuvad.

Välispressi huvi oli sel korral ka topeltaktiivne, kuna Euroopa kultuuripealinnana äratab Tallinn rahvusvahelist tähelepanu.

Kes olid nimekamad külalised?

The Cardigansi, Europe’i ja Ace Of Base’i mänedžer Petri Lunden. Martin Elbourne – Glastonbury ja Great Escape’i festivalide booker. Fat Cat Recordsi juht Aleks Knight, mees, kes korjas üles ka Animal Collec­tive’i. Kohal olid veel Szigeti festivali juht, Primavera festivali juht, Mojo, NME, Clashi, Drowned In Soundi ajakirjanikud. Festivalidest oli esindatud veel Eurosonic, Popkomm, Iceland Airwaves, Reeperbahn, Flow, Provinssi, Positivus ja muud.

Kindlasti on mõni neist jõudnud sulle arvamust avaldada: mida arvati eesti muusikast ja üritusest?

Aleks Knight just kirjutas: «Kohtusin tohutult paljude huvitavate loominguliste inimestega ja mul on laud täis CDsid bändidelt, mida ma kohe põnevusega kuulama hakkan. Sain ka mitmeid ärikontakte, nii et käik tasus end ära.» Aga briti indi-leibeli Brain Love juht John Rogers kirjutas: «Odessa Pop algas triloogiaga vapustavalt oivalistelt aktidelt: Multiphonic Rodent, Pastacas ja Kreatiivmootor. Helena Tulve «North Wind, South Wind» oli samuti kõrghetk.»

Kes esinejaist enim melu tekitasid?

Kreatiivmootorist vaimustuti. Mari Kalkun sai palju tähelepanu, Multiphonic Rodent, Pastacas, Badass Yuki, Väljasõit Rohelisse, UMA. Mitmed ütlesid, et nii Iirisel kui Ewert & The Two Dragonsil on suur tulevik. Aides oli juba tuntud headuses, kiideti ka meie nüüdisklassikat.

Su isiklikud lemmikud seekord?

Olin rabatud Ewert & The Two Dragonsi etteastest. Suure lava bänd, hea laulukirjutus, profid muusikud – kõik on olemas. Mari Kalkun oli maagiline. Kogu Odessa Popi line-up oli super. Iiris läheb iga korraga veel paremaks. Üldiselt aga – mul on pärast festivali alati pisut kurb, et ma ei saa olla TMW-l lihtsalt külaline. Kui ma saaks, siis ma tõesti vaataks kolm päeva järjest ainult bände. Mulle endale istub hästi selline lühikeste kompaktsete laivide formaat.

Teist aastat olid viiulid ühes kapis Eesti muusika päevadega. ma ei hakka enam rääkimagi, et kadunud on õnneks piir akadeemilise ja selle teise, nn mitteakadeemilise muusika vahelt, aga tasapisi hakkavad vist ka publikumid segunema?

Jah, hakkavad. Kohe kindlasti. Nüüdisklassika kontsert Mustpeades oli puupüsti rahvast täis, rohkem ei oleks saali mahtunud, ja klassikalise muusika kontsert Estonias läks samuti massile. Välisfestivalid imetlevad meid, et me tõesti suudame selle kõik tervikuks kokku koguda moel, et sellest võidavad nii esinejad kui publik.

Igal aastal uuendused: välismaa esinejate sissetoomine, klassikapoole kaasamine. Linnaruumis võtab TMW üha enam ruumi, kuhu edasi on minna? Veel suuremaks? Mida veel uuendada?

Usun, et TMW tugevus on välispubliku jaoks just kompaktsus. Eks TMW jääb alati selliseks sõbralikuks hästinavigeeritavaks butiikfestivaliks, mille tugevus ei ole kolossaalsed külastusnumbrid, aga pigem hea sisu, hubased-erilised-karakteriga kontserdipaigad ja avatud publik. Suund, kuhu areneda, on meelitada Tallinna rohkem muusikaturiste. TMW pole ainult festival, vaid bränd, mis esindab head eesti muusikat välisriikides. Juulis on TMW lava Positivus festivalil Lätis, tihedad sõprussidemed on Iceland Airwavesiga ja mitme teisega.

Festival
Tallinn Music Week

•    3 õhtut
•    16 lava
•    147 artisti 10st riigist (123 artisti Eestist)
•    7600 festivalikülastajat
•    423 delegaati (194 välisdelegaati)
•    52 483 unikaalset kodulehekülastust 88 riigist

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles