Esther Vilar: minu püsimatuse põhjus on uudishimu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esther Vilar
Esther Vilar Foto: promo

Esther Vilar sündis 1935. aastal Argentinas saksa immigrantide lapsena ning ta kirjutab saksa keeles. Vilar on kirjutanud üle kahekümne romaani ja näidendi. Ooperi «Armastuse valem» algmaterjaliks oleva romaani autoriga vestles ooperi autor Mari Vihmand.


Olete sündinud Argentinas, kirjutate saksa keeles ja elate vaheldumisi Hispaanias ja Inglismaal. Kus on teie kodu ning millised eelised ja puudused on elustiilil, kus pidevalt on vaja maid ja keeli vahetada?


Terviklik nimekiri maadest, kus ma elanud olen, on palju pikem, ja ma arvan, et pikeneb mu elu jooksul veelgi. Minu ametit saab ju pidada igal pool. Ei oskagi öelda, mis on selle püsimatuse põhjuseks. Võib-olla uudishimu, mõnikord ka olud. Sellise eluviisi eelised ja puudused püsivad tasakaalus.


Raamat mõjub dokumentaalsena. Kas neil sündmustel on ka ajalooline eeskuju?

Maimu Berg tundis Nina ära näiteks Diego Rivera maalil «Natasha Gelman»…
Ei, see raamat on puhas fantaasia vili. Lugu Rivera maaliga on kokkusattumus, ma ei ole seda kunagi teadlikult vaadanud. Kuid nüüd otsin selle küll üles.


1971. aastal saite väga tuntuks oma teravmeelse looga «Dresseeritud mees». See on poleemiline kirjutis, milles väidate, et lääne ühiskondlik kord on matriarhaat, kus mehed patriarhe mängivad. Kuidas oli võimalik, et nägite asju sellise nurga alt, kust neid kellelgi seni ei olnud pähe tulnud käsitleda?


Kui kõik korraga ühes suunas jooksevad, pean ma alati uurima, kas ehk teisel pool midagi tähelepanuta jäänud pole. Feministlik liikumine jättis palju aspekte tähelepanuta. Ma ei soovinud nende rünnakust meessoo vastu osa võtta ja seepärast asusingi tookord vihaselt mehi kaitsma. Sellest tuli palju tüli.


Lugedes «Dresseeritud meest» ja «Armastuse valemit», tekkis mul tunne, et liialdamine ongi teil kunstiliseks võtteks. Selleks, et lugejate tähelepanu mingile varjatud aspektile juhtida, teete selle ülisuureks. On mul pisut õigus?


Jah, ma kardan, et nii see on.


Milliste tunnete ja ootustega tulete Tallinna?


Tunnen suurt uudishimu teie maa ja inimeste ning eeskätt muidugi oma teosel põhineva ooperi vastu, millest ma veel nootigi kuulnud pole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles