Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kristjan Raua preemia 2017: kes väärivad tunnustamist?

Galerii

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Kristjan Raua nimeline aastapreemia on vanim kunstipreemia Eestis – tänavu jagatakse seda juba 44. korda.

Neli võrdväärset preemiat suurusega 2240 eurot ning Enn Johannese kujundatud ja Margus Kadariku loodud medalid antakse laureaatidele üle pidulikul tseremoonial Tallinna Raekojas reedel, 19. mail 2017 kell 16. Vastavalt preemia statuudile Kunstnike Liidu volikogu liikmetest ja Tallinna linna esindajast koosneva žürii otsusel omistatakse 2017. aastal Kristjan Raua nimeline preemia:

Harry Liivrannale (1961) kõrgetasemelise kuraatoritöö eest eesti kaasaegse kunsti tutvustamisel Saksamaal aastatel 2011–2016.

Harry Liivrand / Videokaader

Harry Liivrand õppis aastatel 1967–1979 kunstikallakuga Tallinna 46. keskkoolis ning astus seejärel Tartu Riiklikku Ülikooli, mille lõpetas 1984. aastal ajaloolasena, spetsialiseerudes kunstiajaloole. Aastatel 1984–1993 töötas Eesti Kunstimuuseumis vanemteadurina. Eesti iseseisvuse taastamise järel asus tööle ajakirjanduses, töötades ajalehes Hommikuleht. Aastatel 1991 ja 1994–2008 töötas ta Eesti Ekspressi kunsti- ja kultuuritoimetajana. Samaaegselt töötas ta ka kuraatorina Tallinna galeriides Deco (1994–1998) ja Viviann Napp (2002–2006). Aastatel 2008–2011 töötas Harry Liivrand Tallinna Kunstihoone juhatajana. Aastatel 2011–2016 Berliinis Eesti Vabariigi Suursaatkonnas kultuuriatašeena töötades tutvustas Harry Liivrand enam kui neljakümne näitusega siinsete kunstnike loomingut rahvusvahelisele publikule.

Mare Mikoffile (1941) kõrgetasemelise ja mahuka isikunäituse eest Tartu Kunstimuuseumis.

Karl Menningu kuju ja selle autor Mare Mikoff. / Sille Annuk

Mare Mikoff on alates 1970. aastate esimesest poolest tegutsenud aktiivselt skulptorina. Ta õppis vaheaegadega 1961–1971 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis skulptuuri ning 1962–1964 Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu. Mikoff on enamiku elust olnud vabakutseline kunstnik, kuid on episoodiliselt töötanud ka restauraatorina, kunstikombinaadi ARS monumentaalateljee peakunstnikuna ja Tallinna linnakunstnikuna. Alates 1997. aastast on ta olnud skulptuuriõpetaja kunstiakadeemias ja 2007. aastast Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Tartu Kunstimuuseumi näitus «Mikoff. Skulptuurid» koondas kunstniku tippteoseid viiest aastakümnest, tutvustades ka eksperimentaalseid installatsioone 1990. aastatest ning poliitiliselt pingestatud uut ruumilist loomingut.

Kadri Mälgule (1958) isikunäituse «Testament» eest Niguliste muuseumis koos senist loomingut ning loometeed koondava raamatuga. Teedrajava tegevuse eest ehtekunstniku ja õppejõuna.

Kadri Mälk / Erik Prozes

Kadri Mälk alustas õpinguid 1977. aastal Tartu Kunstikoolis ning lõpetas 1986. aastal Tallinna Kunstiülikoolis, õppides Leili Kuldkepi käe all. Aastatel 1986–1993 töötas Mälk vabakunstnikuna. 1993. aastal siirdus ta Lahti Kujunduskunsti Instituuti, õpingud lõpetas Bernd Munsteineri kivilõikeateljees Saksamaal. Aastast 1996 on ta ehte- ja sepakunsti osakonna juhataja ja professor Eesti Kunstiakadeemias. Kadri Mälk on rahvusvaheliselt tuntud eesti ehtekoolkonna looja ja selle hinnatuim esindaja. Niguliste Muuseumis toimunud isiknäitusel «Testament» eksponeeris kunstnik viimaste aastate ehteloomingut. Näitusega paralleelselt ilmunud samanimelise raamatu kaaskirjastaja on Arnoldsche Art Publishers. Raamatu kujundasid Asko Künnap ja Andres Rõhu, raamatu toimetaja on Tamara Luuk.

Tiiu Pallo-Vaigule (1941) kõrgetasemeliste isikunäituste «Puudutus» Vabaduse galeriis ja «VaikElu» Vaal galeriis eest.

Tiiu Pallo-Vaik / Peeter Langovits/PM/SCANPIX

Tiiu Pallo-Vaik õppis aastatel 1961–1967 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis maalikunsti erialal. Tiiu Pallo-Vaik kuulub kunstnike generatsiooni, mis muutis Eestis 1960. aastate lõpul oluliselt arusaamu kujutava kunsti olemusest. Ta kuulus kunstirühmitusse ANK 64, luues abstraktset, aga ka sürrealismi ja pop-kunsti mõjudega maalikunsti. Tiiu Pallo-Vaik kasutab maalijana nii õli- kui ka akvarellitehnikat, täiendades maalilisi visioone kollaaži ning autoritehnikatega. Vaal galeriis toimunud näitusel «VaikElu» eksponeeris kunstnik akvarelle aastatest 1978–2015 ja õlimaale, Vabaduse galerii näitusel «Puudutus» Ahvenamaa reisidest inspireeritud uut akvarelliloomingut.

Kristjan Raua looming on üks neist eesti kultuuri algallikatest, mille mõju on jõudnud meieni mitme põlvkonna ja riigikorra jooksul, ületades maitse-eelistusi ja mõtteviise. Kristjan Raua arhetüüpne roll rahvusliku kunstikultuuri suurkujuna on aastatega üksnes kasvanud – ja nii on temanimelise preemia iseloom ja tähendus tahes-tahtmata põimitud kunstniku enese eluloo ja loomingulise pärandiga. Ning selles kõnetavad meid töökus, meelekindlus ja heroiline jõulisus – looja enese kordumatus käekirjas ja tema kujutatud Kalevipoja iseloomus avalduvad jooned.

Preemia annavad ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus. Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest.

2017. aastal esitasid Eesti Kunstnike Liidu volikogu liikmed, Eesti kunstiinstitutsioonid ja kultuuriväljaanded preemia nominentideks 40 kunstnikku ja kunstnike kollektiivi: Merike Alber, Anu Allas, Artishoki biennaal, Roberta Einer, Indrek Grigor ja Kunstiministeerium, Jüri Hain, Sirje Helme, Anu Kalm, Alice Kask, Kiwa, Karel Koplimets, Andres Kurg, Kaarel Kurismaa; Neeme Külm, Taavi Talve ja Krista Mölder; Ivi Laas, Kris Lemsalu, Harry Liivrand, Tamara Luuk, Lylian Meister, Aarne Mesikäpp, Mare Mikoff, Marge Monko, Kadri Mälk, Mall Nukke, Pilvi Ojamaa, Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsak, Kaido Ole, Tiiu Pallo-Vaik, Anneli Porri, Laura Põld, Liis Pählapuu ja Liina Siib, Rein Raamat, Uno Roosvalt, Gregor Taul, Peeter Talvistu, Tiiu Talvistu, Anna-Stina Treumund, Andreas Trossek, Maria Valdma.

Preemia laureaatide hulgast leiab muljetavaldava nimekirja eesti kunstnikke ja kunstiteadlasi, kelle tegevus ja looming on pälvinud kunstimaailma tunnustuse ning on Eesti kunsti oluliseks osaks sarnaselt Raua enda pärandile. Nimetagem siinkohal üksnes mõningaid paljudest: Richard Kaljo, Lepo Mikko, Voldemar Vaga, Bruno Tomberg, Anu Raud, Jaak Soans, Kaljo Põllu, Malle Leis, Kadri Mälk, Jaan Toomik, Jaak Kangilaski, Priit Pärn, Kaido Ole, Liina Siib, Ivo Lill, Tanel Veenre, Jaanus Samma.

Tagasi üles