Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kosjaskäik nagu muiste

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kosjasõit nagu muiste. | FOTO: Alby Rebane

20. augustil toimub Valgas pärimuspidu «Eesti pulm», kus 19. sajandi Hargla kihelkonna kommete järgi abielluvad Kristjan Prii (34) ja Päivi-Pääsu Kreutzwald (24). Avalik pulm korraldatakse, tuginedes 19. sajandi eesti pulmatraditsioonidele. Suurüritus toob publiku ette muidu üsna privaatse hetke ühe noorpaari elus ning ühe pika päeva jooksul jooksul tehakse läbi kõik traditsioonilise eesti pulma osad.

Enne pulmade planeerimist tuleb aga kombekohaselt kosjas käia. Kosja sõidetakse noore kuuga (viljakuse, õnne kuulutaja). Üldiselt on levinud kosjaskäimine neljapäeva või laupäeva õhtul, kuid Harglast on teada, et kosja on mindud ka esmaspäeval. Nii rakendaski peigmees Kristjan Prii 29. mail, päiksepaistelisel noorekuu esmaspäeval, hobuse vankri ette ja kosjasõit võis alata. Peiut saatsid kosjateel kaks lähemat sõpra ja kossuesä ehk isamees, kes pruudi vanematega tulevase peigmehe ja tema suguvõsa nimel kõneleks.

Isamees vaatab pruudi üle. / Alby Rebane

Kui kosjavanker Päivi vanemate koduõuele sõitis, pöördus kossuesä Priit Oks pererahva poole küsimusega, ega nad ole näinud tema kadunud «perävõllast» (kangastelgede osa, eesti keeles selgpuu), mille ta oli välja laenanud. Tegemist on analoogiaga rahvatraditsioonidest tuntud kadunud vasika, kanapoja või lambatalle otsimisele. Sellist mõistujuttu aeti, kuna kardeti kosjade tagasilükkamist.

Kui peremees oleks öelnud, et nende juures «perävõllast» pole, oleks see tähendanud, et kosilane pole teretulnud. Kuna aga peremees ei tahtnud ka lihtsalt niisama oma tütart ära anda, siis pakuti alguses pere teisi tüdrukuid. Võib-olla taheti ka ikka kindel olla, et peig tunneb kositavat, või siis oli pruudil mõni vanem õde, keda taheti enne mehele panna.

Kosjaviin oli tavaliselt punane. / Alby Rebane

Külalised tuppa kutsunud, tõi pruudi isa Robert Kreutzwald meestele tagatoast kadunud kaubaks küll nii tooli kui ka kaks võõrast neiut, kuid neid ei tunnistanud kosilased omaks.  Alles siis, kui isa valge rätiku alla peidetud Päivi välja tõi, tundsid mehed oma kadunud «perävõllase» ära. Seejärel jagas kossuesä perele punast kosjaviina, mille pudeli külge oli paelaga seotud kihlasõrmus. Kosilased kutsuti lauda, kus pakuti mune, leiba ja liha. Kui pudel oli tühjaks joodud, kinkis Kristjan kihlasõrmuse Päivile.

Noorik aga omakorda kinkis peiule kindad ning tagastas ka tühja viinapudeli, mille külge oli sõlminud säärepaela. Nii said kosjad vastastikuste kingitustega kinnitatud. Söögilaua taga leppisid pruudi ja peigmehe rahvas kokku, et noorpaaril tuleb suur pulmapidu, kuhu saabub külalisi üle terve Eestimaa. Traditsiooniliselt lepiti kosjalauas kokku ka kaasavara, pulmade aeg, kes mida pulmade jaoks toob. Kiideti nii peigu kui ka noorikut.

Peiu poolt pruudile kingitud sõrmus. / Alby Rebane

Nüüd, kus kosjakaup on kindel ja pulmad tulekul, tuleb noorikul hakata veimevakka täitma. Veimed koosnevad enamasti käsitööst, mis on mõeldud pulmas mõrsja poolt pulmalistele kingitusteks. Kohati valmistati veimesid juba enne kosje, aga aktiivne veimede valmistamine algas just kosjade ja pulmade vahepeal. Vahel koguti ka külast ande veimivaka täitmiseks, see on tuntud kui «viinutamine» või «hundihänna ajamine».

Peigmees Kristjan ja pruut Päivi-Pääsu. / Alby Rebane

Nii ongi «Eesti pulma» järgmine etapp Valga muuseumis toimuvad töötoad, kus õpitakse traditsioonilist käsitööd. Lisaks tuleb suvel ka pulmalaulude ja -tantsude koolitus, et pulmakülalised saaksid tegevustes kaasa lüüa. «Eesti pulma» korraldab Valga muuseum koostöös Valga linnavalitsusega. Lisainfo peo osalistele ja publikule Valga muuseumist.

Tagasi üles