Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Saun on Soome tugevaim bränd

Iittala, Fazeri sinine, Nokia, Kaurismäki, lagrits, Aalto, muumid, muusika, Karhu tossud, soome keel ja televisioon, puhas ning hingematvalt kaunis loodus, sõbralikud ja heatahtlikud inimesed, kaljune rand, mökkid, Sibelius ja saun. Need on vaid üksikud näited vastustest sotsiaalmeedias eestlastele esitatud küsimusele: mis teile seostub Soome või soomlastega.

Oodatud paari kommentaari asemel võtsid vaevaks mõelda ja kirjutada paarsada inimest ja meeldiva üllatusena on põhjanaabritega seostuv positiivne.

Postimees ühendas sõbralikud inimesed, ilusa looduse ja sugulasrahva lemmiktegevuse saunatamise ning uuris, milliseid saunakultuuri pärle üle lahe leida võib. Tegemist on mõlema riigi suurimate ajalehtede Helsingin Sanomat ja Postimees ühisprojektiga, mis pühendatud Soome ja Eesti 100. sünnipäevale.

Saunasaari on hästihoitud saladus Helsingist vaid 20 minutilise kaatrisõidu kaugusel. Linnulennult on sinna kesklinnast kolm kilomeetrit. Reklaami ei ole see saar vajanud, sest maagilise paiga kohta levib info suusõnaliselt: 60% klientidest on seal vähemalt korra käinud. Saunateenust on tuhandetele pakutud juba 18 suve.

Sellest, et Helsingi linnale kuuluv saar on rendile anda, kuulis 1990ndate majanduskriisi ajal reisibüroos töötanud Rainer Hanhilahti juhuslikult. Saarele kohale jõudes sai ta kohe aru, et mingi kõrgem jõud on ta sinna juhatanud ning tänaseks on saar tema elutöö. Hanhilahti kutsub end ise sauna-tonttuks (otsetõlkes sauna-päkapikuks), aga eesti keeles võiks talle paremini sobida saare-haldja ametinimetus.

Saarel on kolm erinevat suitsusauna, mis spetsiaalselt sinna planeeritud ning ehitatud kõiki traditsioone austades. Suurima suitsusauna lavalt avaneb ainsana maailmas vaade riigi pealinna keskpunktile.

Saunad on nii nutikalt pea hektari suurusele saarele paigutatud, et erinevad seltskonnad teineteist ei sega. Iga sauna juurde kuuluvad riietus- ja pesemisruum, puhketuba, tünnisaun ja ujumiskoht. Saarel ei ole elektrit. Pesemiseks tuleb ise külm ja kuum vesi parajaks kokku segada ja voolava vee asemel arvestada kopsikute ja kaussidega.

Hanhilahti ütleb, et õige suitsusauna kütmiseks kulub kaheksa tundi. «Kütmiseks kasutame Venemaa piiri äärest toodud kooreta kaske, mis kuumeneb nii kiiresti, et vähendas kütmisaega tunni võrra. Tavaoludesse selline puu ei sobi.» Saunakütjana tegutseb Saunasaarel kolmandat suve eestlane Kari.

Hanhilahti hoiatab, et suitsusauna lävepakk on kõrge ja uksepiit madal. «Seal on metalne Saunaari silt. Paljudel on see siit lahkudes otsaette kirjutatud,» muigab ta heatahtlikult. «Leili suitsusaunas ei visata. Vett tuleb kerisele aeglases tempos ja vähehaaval vaikselt kallata ehk luua, siis saab saunataja kätte suitsusaunale omase pehme ja pika leili.»

Saare teiseks märksõnaks on lõhe, mida kulub aprilli lõpust oktoobri teise nädalavähetuseni kestva hooaja jooksul külastajatele umbes tuhat kilogrammi. Lõhe suitsutamise, nagu ka palju muu eest, vastutab saarel juba 11 aastat töötav eestlanna Tiiu, keda saarehaldjas kullatükiks nimetab.

Saunasaarel käiakse lõõgastumas ja argiellu vaheldust saamas, tihti peetakse siin ka suure hulga inimestega tähtsaid töökoosolekuid. Saunasaare eesmärk on laiemas mõttes pakkuda igale külalisele füüsilist ja vaimset puhastust, inspireerivat elamust ja killukest õnne igapäevaellu.

Suitsusauna rendihinnad algavad 1500 eurost. Paar korda hooaja jooksul korraldatakse saarele Suitsusaunaretki, kuhu pääseb 65 eurose piletiga. Järgmine selline võimalus avaneb juba 5. augustil.

Saunasaari hea haldjas ja idee autor Rainer Hanhilahti ja eestlasest saunakütja Kari. Hanhilahti sai saare Helsingi linnalt 30. aastaks rendile. Saar on tema elutöö, kuid peagi annab ta ohjad üle. Kellest saab tema mantlipärija, on veel saladus.

Maalilise järve ääres kaljunukil asub klassikaline puudega köetav saun. Rantasauna. Eesti keeles rannasaun, nagu seda armastab kutsuda omanik, armastatud laulja ja helilooja Ilkka Alanko.

Saun ehitati 1952. aasta Helsingi Olümpiamängudeks ning seda on külastanud ka president Urho Kaleva Kekkonen isiklikult. Ilmselt korduvalt. Vähemalt nii on sauna ajalooga kursis olevad inimesed üsna kindlalt väitnud. Aga sellest täpsemalt vana ja väärika sauna seinad ei räägi. Ka sellest mitte, kes olid need kurikaelad, kes aasta tagasi suure osa neid katnud Kekkoneni fotodest, mis kuulusid Alanko isale, minema viisid. Õnneks jätsid nad kaks pühendusega pilti alles, mis asuvad sauna eesruumis aukohal.

Alanko kütab sauna kuumaks vähemalt korra nädalas.

«See saun on 10 000 miljonit korda parem kui mu kodu elektrisaun. Mitte miski ei saa puudega köetava päris traditsioonilise sauna vastu. Siin on väga eriline tunne ja leil on hoopis teistsugune. Rääkimata ühest saunakultuuri olulisemast osast ehk sauna kütmisest: puude ettevalmistamine ja nendega tegelemine, selleks aja võtmine, vahepeal võtad lonksu õlut ja siis möllad edasi.»

Alanko on kusagilt lugenud, et soomlaste jaoks on ideaalne temperatuur saunas täpselt 77 kraadi, talvel kulub kütmiseks paar tundi, suvel saab hakkama 30 minutiga. «Kui eesti töömehed siin saunatasid, oli temperatuur 110 kraadi, see oli minu jaoks liig, mis liig - hullumeelne,» muigab ta.

Alanko pere käib rannasaunas keskmiselt kord nädalas, suvel rohkem. Saun asub nende kodumajast viie minuti tee kaugusel. «Suvel on kohati tunne, nagu tuleksime mökkisse. Siin on tõesti mõnus olla. Kui keegi suurema summa raha pakuks, kaaluksin ehk kodumaja müüki, kuid sellest saunast ma meeleldi ei loobuks.»

Kunagi tulevikus loodab Ilkka, et saunas tehakse kerge remont ning siis saab seda soovijaile kasutamiseks ka välja rentida.

Löyly on Helsingi uus maamärk ja arhitektuuripärl, mille omanikud on filminäitleja Jasper Pääkkönen ja parlamendisaadik ning ettevõtja Antero Vartia. Avalik saunakultuur on saanud Löyly kaasabil uue hingamise, kohalikud veedavad avalikes saunades jälle vaba aega ning järjest enam turiste tunneb eksootikat pakkuva saunatamise vastu huvi. Aasta tagasi avatud ainulaadset ühendust saun-restorani on juba külastanud üle 350 000 inimese.

Vartia ütleb, et see number on ületanud kõik ootused. «Arv on palju suurem kui prognoosisime. Kui sauna alles paberil planeeriti, ei kujutanud me ette kui palju see tähelepanu saada võib. Kui aga ehitus juba käis, hakkas kujunema reaalne ettekujutus kui suurejoonelise ettevõtmisega tegemist on, milline vaade meie terrassilt avaneb ning millised on saunad. Siis ei tulnud see enam üllatusena. See on väga eriline koht.»

Soomlased armastavad Vartia sõnul kõige rohkem ikka suitsusauna, turistide lemmikuks on puudega köetav tavaline saun, kus leil on kergem ja pehmem, kuigi suitsusaun pakub eksootiliselt elamust ning sellegi leil on õhtuks mõnusalt talutav.

Löyly suitsusaun on mõned korrad põlemise tõttu juba ka rivist väljas olnud. «Me ei oleks Jasperiga (Pääkkönen K.E.) tõsiseltvõetavad saunaettevõtjad kui meie saun ei oleks vähemalt korra põlema läinud. See on ehitatud nii turvalisse keskkonda, punkrisse, et inimestele põleng ohtu ei kujuta. Pealegi toimub kütmine siis, kui külastajaid saunas ei ole.» Muide, saunakütjana töötab Löylys selle ehitustöödelgi kaasa löönud eesti mees Asko.

Vartia on kindel, et saun on Soome kõige tugevam bränd, mida ei ole alati osatud ära kasutada. «Soomes on 3,3 miljonit sauna, kuid on olnud aegu, mil näiteks avalik saunakultuur sisuliselt hääbus ja inimesed käisid vaid oma koduses saunas. Õnneks on ajad muutunud. Saun pakub välismaalastele eksootilist kogemust ja meiegi juures käib kohalikke ning turiste pooleks.»

Ta lisab, et kogu Helsingi linn areneb, selle keskpunkt on muutunud ning nüüd on põhjust Löyly kanti Hernesaariranda tulla küllaga. «Meile oli oluline luua koht, kus on hea atmosfäär ja kuhu on inimestel lihtne tulla. Et naised ja mehed saaksid käia koos saunas, et siin saavad saunatada pered ja paarid. Minu lapsepõlves see võimalus puudus. Löylys saab samaaegselt saunatada, süüa, juua ja tantsida, inimesed tutvuvad hoopis teistsuguses õhkkonnas. Siia on lihtne tulla, selleks ei pea olema saunahull, Löylyst võib inimene saada vabalt kasvõi oma esimese saunakogemuse.»

Soome ühe märkimisväärsema kunstniku Aleksi Gallen-Kallela majamuuseumi laheäärsel kaldal keset suvist rohelust asub avalikkusele väheteada suitsusaun. See ehitati Gallen-Kallela soovil 1912. aastal, teadaolevalt lõi ehitustöödel majahärra isegi kaasa. Nagu õigele saunale kohane, on seegi vähemalt korra põlenud. Katus ja põrandalauad on vahetatud, aga lavale viiv trepp eelmise sajandi algusest, originaal, seinad on just nii nõgised nagu need vanust arvestades olema peaksid. Ajalooline saun avab oma tabalukustatud ukse saunatajatele sel aastal vaid kolmel korral, kuigi huvi on oluliselt suurem.

Suitsusauna kütmine on nimelt kogu päeva töö - õige temperatuuri saamiseks tuleb vaeva näha keskmiselt kaheksa tundi, siis saavad saunatajad suitsusaunale iseloomulikku pehmet leili. See on kütjale omakorda suur väljakutse, sest kord on saunalava istumiseks liiga kuum, teinekord läheb seal jälle liiga kiiresti külmaks. Suitusauna kütmine ongi kui omaette kunstiliik, mida valdavad vähesed.

Vihjeks neile, kes valitute hulka pääsenuina Gallen-Kallela pehmet leili oma ihul ja hinges tunda saavad: lahesopis olevat kunstniku abikaasa Mary kord pesu pesnud, randmel Gallen-Kallelalt pulmakingituseks saadud käevõru. Ühtäkki libisenud see aga vette ning mudane põhi haaras selle endasse. Hinnaline ehe, mida kunstnik armastas sageli maalida, lebab lahe põhjas ilmselt siiani. Kui just mõni aardekütt seda leidnud pole.

Suomen Saunaseura ehk Soome Saunaselts tähistab sel aastal 80. tegevusaastat. Saunafänne ühendav selts hoiab elus traditsioonilise viisaka saunakultuuri väärtust, mille aluseks on iga inimese saunarahu austamine. Saunaseltsi südameasjaks on ka saunakultuuri hoidmine, edendamine ja tutvustamine. Seltsi liikmeks saamine ei ole kõige lihtsam - soovitajaid peab olema tegevliikmete poolt kaks. Seltsi kuulub praegu 4300 inimest. Seltsi eestvedamisel on kogutud üle 6000 toetusallkirja, et iga kuu teisel laupäeval peetav Saunapäev saaks ametlikult lipupäevaks. Oma toetust võib jagada aadressil suomensaunapaiva.fi.

Juba aastaid annab selts välja Löylynhenki-auhinda, mille saab aasta jooksul sauna heaks kõige enam teinud isik või organisatsioon. Sel korral pälvis selle Suomen saunakulttuuri ry, mille vabatahtliku tegevuse tulemusena päästeti Muurame iidne saunaküla. Külas on 24 ajaloolist suitsusauna, millest vanim ehitatud 18. sajandi lõpus, suurem osa aga 19. sajandi lõpus ning 20. sajandi alguses. Muurame saunaküla loodi 1980ndate alguses, sinna koguti kokku üle kogu Soome ajaloolised suitsusaunad. Parimatel aegadel oli neid külas 30. Küla aktiivne tegevus lõppes 2010 ja edasine säilimine oli ohus. Siis aga loodi saunaentusiastide poolt Suomen saunakulttuuri ry, et küla päästa. Kaks aastat tagasi algaski küla toimetamine saun-sauna haaval Muuramest Jämsässe Juokslahtisse. Saunade korda seadmine on aeganõudev, küla avab oma väravad avalikkusele 2019. aasta suvel, aga esimesed leilid võeti seal juba 10. juunil Soome Saunapäeval.

Eelmisel nädalal toimus Soomes maailma esimene saunafestival Finnish Sauna Festival, mille idee autoriks ja peakorraldajaks Rakverest pärit, kuid suurema osa elust Soomes elanud Sander Mosel. Kuigi festival pakkus Helsingis kõikvõimalikku saunakultuuriga seonduvat ja sellel esinesid nimekad artistid, ei kogunud see piisavalt palju publikut, esimesel festivalipäeval otsustas ka ilmataat kõik taevakraanid avada ja avatuks jättagi. Seega olid korraldajad sunnitud festivali teise osa Turus ära jätma.

Küll aga näitas esimese festivali esimene päev, et siinkandi ootamatu suveilm tõsiseid saunatajaid ei hirmuta. Lausvihmale ja külmale vaatamata leidus neid, kes paksud riided seljast viskasid ning saunamõnusid nautida suutsid.

Tagasi üles