Eesti hakkab taas otsima Euroopa kultuuripealinnaks sobivat linna

Kirke Ert
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn 2011. aastal.
Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn 2011. aastal. Foto: Liis Treimann

Kultuuriministeerium kuulutab aasta teisel poolel välja avaliku konkursi, et leida sobiv Eesti linn, mis kannaks 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlit. 

Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Kadri Jaurami sõnul kuulutatakse konkurss välja ilmselt sügisel. «Praegu tegeleb kultuuriministeerium selle ettevalmistamisega.» Esimese Eesti linnana oli Tallinn Euroopa kultuuripealinn 2011. aastal.

Eile otsustasid Euroopa parlamendi saadikud, et kultuuripealinnade algatuses perioodiks 2020–2033 võimaldatakse nüüdsest osaleda ka EFTA/EEA riikidel (Norra, Island ja Lichtenstein).​ Esialgne nimekiri riikidest, kelle ühel linnal on õigus kandideerida kultuuripealinna tiitlile, kinnitati 2014. aastal.

Igal aastal kannab kultuuripealinna nimetust kaks eri riigi linna. 2024. aastal saab kultuuripealinna tiitli ka üks Austria linn.

Euroopa kultuuripealinnade meetme eesmärk on edendada vastastikust arusaamist ja kultuuridevahelist dialoogi ning rõhutada ühist kultuuripärandit. Samuti on eesmärgiks toetada kultuuri rolli linnade ja neid ümbritsevate piirkondade arukas, jätkusuutlikus ja kaasavas arengus.

Kuus aastat enne seda kui saabub riigi kord nimetada Euroopa kultuuripealinn, korraldab see riik konkursi. Sõltumatutest Euroopa ja riiklikest ekspertidest koosnev ekspertkomisjon koostab esialgse nimekirja võimalikest kandidaatidest.

Konkursi järgmises faasis valib ekspertkomisjon ühe linna igast riigist, hinnates koostatud kultuuriprogrammi, millel peaks olema tugev Euroopa dimensioon ja kestev positiivne mõju majanduslikule, kultuurilisele ja sotsiaalsele arengule.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles