Kultuuri lühiuudised

Kirke Ert
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riho Undi animafilm «Isand».
Riho Undi animafilm «Isand». Foto: Kaader filmist

Riho Undi nukufilm sai taas preemia

13.–18. juunini Goiânias Brasiilias toimunud rahvusvahelisel animafilmide festivalil Lanterna Mágica pälvis Riho Undi animafilm «Isand» (2015) parima filmi, parima režissööritöö ja ka parima käsikirja auhinna. Festivali võistlusprogrammis osales 30 maailma paremikku kuuluvat animafilmi.

Lanterna Mágica festival toimus esimest korda ja on ellu kutsutud animatsioonituru propageerimiseks ja levitamiseks. Festivali eesmärk on pakkuda publikule maailma kõrgtasemel lühi- ja täispikkade animafilmide programme ning ühtlasi tutvustada ja arendada kohalikku animatsioonikunsti.

«Isand», mis loodud Friedebert Tuglase novelli «Popi ja Huhuu» ainetel, on senini linastunud enam kui 100 rahvusvahelise festivali programmis, koju on toodud 21 auhinda. Filmis kasutatakse Lepo Sumera ja Arvo Pärdi muusikat.

Tallinna Linnateater lõpetas teatrihooaja

Tallinna Linnateater lõpetas viimase «Suveöö unenäo» etendusega oma 52. hooaja. Hooaja jooksul toimus linnateatris 492 etendust, mida külastas kokku 76 460 inimest. Hooaja jooksul jõudis lavale kuus uuslavastust: «Köster» (autor ja lavastaja Andrus Kivirähk), «Olin kodus ja ootasin, et vihma hakkaks sadama» (autor Jean-Luc Lagarce, lavastaja Anu Lamp), «Inimesed, kohad ja asjad» (autor Duncan Macmillan, lavastaja Diana Leesalu), «Jäneseurg» (autor David Lindsay-Abaire, lavastaja Madis Kalmet), «Macbeth» (autor William Shakespeare, adaptsiooni autor ja lavastaja Antti Mikkola) ja «Kriipsud uksepiidal» (autorid Kaarel B. Väljamäe ja Diana Leesalu, lavastaja Diana Leesalu).

Peale linnateatri lavade anti lõppenud hooajal ka mitu väljasõiduetendust. Kõige menukamaks uueks väljasõidulavastuseks kujunes «Köster», millega sõideti ringi üle terve Eestimaa. 

Sel hooajal andis oma viimased etendused linnateatri menulavastus «Lantimiskunstnikud», mis kogus viie repertuaaris oldud hooaja peale kokku ligi 50 000 vaatajat.

Arheoloogi ja ajaloolase Marika Mägi raamat «Viikingiaegne Eesti».
Arheoloogi ja ajaloolase Marika Mägi raamat «Viikingiaegne Eesti». Foto: Rahva Raamat

Milline oli viikingiaegne Eesti?

Kirjastuselt Argo on ilmunud arheoloogi ja ajaloolase Marika Mägi raamat «Viikingiaegne Eesti». Eestis kestis viikingiaeg umbes aastail 800–1025 ning vähemalt Eesti saared ja rannikualad olid viikingiajal osa ühisest Põhjalast.

Raamat räägib nii uljastest sõdalastest ja jõukatest kaupmeestest kui ka näitab tollast elu tavaliste inimeste seisukohast. Muu hulgas kirjeldab autor viikingiaegset eluolu – hooneid, eluviisi, toitu ja riietust. Tollane maailm paistab uute teadmiste valguses palju värvikam, keerukam ja huvitavam kui varem arvatud.

Telliskivi väligaleriis avati Artur Sadovski fotonäitus

Tallinna loomelinnakus Telliskivi väligaleriis avati Artur Sadovski fotonäitus «Ratchet Notion». Sadovski on noor ja andekas omapärase käekirjaga fotograaf. Tema teosed esitavad kohati kliiniliselt puhtana kujutatud linnamaastikul miniatuursena mõjuvaid ekstreemsportlasi. Sadovski fotokeelele on iseloomulik sümbioosi otsimine etteaimamatu liikumise ja linnaruumi vahel.

Telliskivi väligalerii alustas fotonäitusega oma tegutsemist praegu ainsa ööpäev läbi avatud vabaõhugaleriina.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles