Tehnika päästis tantsupeo (4)

Hendrik Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tantsijad korraldasid Vabaduse väljakul oma peo.
Tantsijad korraldasid Vabaduse väljakul oma peo. Foto: Erik Prozes

See, mis toimus laupäeval udu-, seene- ja lausvihmas Vabaduse väljakul, on ilus ja võimas. Laulu- ja tantsupeo staap otsustas ilmaennustusest lähtudes tantsupeo päevase etenduse ära jätta. Uhke ja hää on olla noorte tõttu, kes otsustasid, et nemad ei lase endalt pidu ära võtta, ja spontaanselt Vabaduse väljakul tantsud lahti lõid. Nad ei ole mingid lumehelbekesed, kes väikeses vihmas ära sulavad!  

Võib üsna kindel olla, et kümme aastat tagasi oleks see olnud võimatu. Lihtsalt poleks olnud ühtegi infokanalit, mille kaudu inimesed oleksid saanud nii kiiresti ja vahetult ideid jagada ning tegutsemist koordineerida. Spontaanse tantsupeo idee sähvatas kõigepealt sotsiaalmeedias tantsijate grupis. Kiiresti pandi püsti Facebooki leht «Tantsime koos» (korraldajad Antero Noor, Kaur Lukki-Lukin, Mathias Kübar, Greete Nippolainen ja Kertu Sõerd).

Tõsi, Facebook loodi juba 2004. ja Twitter 2006. aastal. Aga kümme aastat tagasi Appleʼi esimese telefoni tekitatud nutirevolutsioonita poleks neist midagi kasu olnud. Küllap on nutitelefon taskus igal tantsijal ja pealtvaatajal. Just need noored, kellele heidetakse ette, et nad pidevalt ninapidi oma ekraanides on, kasutasid tehnoloogiat enda huvides. SMSi-ajastul poleks see võimalik olnud.

Eks ole kena mõelda, et kui Põhja-Aafrika riikide Twitteri-revolutsioonides kasutati detsentraliseeritud taskutehnikat valitsuste kukutamiseks, siis Eestis rakendati see võimalus hoopis positiivse ja inimesi ühendava eesmärgi saavutamiseks. Kõige võimsam kommunikatsioonivahend on meil igaühel taskus ning kaotavad need, kes ei taipa sellest kasu lõigata.

Neid, kes läksid, pilet taskus, Kalevi staadionile, pidid peo ärajäämisest teavitama turvamehed. Me ei taju iga päev, kuidas tehnoloogia on meie elu muutnud. Enamasti palju-palju paremaks. 2004. aastal jäeti ilma tõttu ära laulupeo rongkäik, aga inimesed läksid ikkagi kohale, sest ei teadnud ärajätmisest midagi. Sel laupäeval sündis aga infojagamise tulemusel midagi uut.

Spontaansest Vabaduse väljaku peost tegid oma portaalides otseülekande erameediakanalid Postimees, Delfi ja Õhtuleht (ja kümned minu sotsiaalmeediasõbrad oma telefonidega). Isegi pisikese arvuti- ja telefoniekraani kaudu jõudis minu koju helge ja võimas tunne. Ma olin oma rahvaga koos. Elagu e-Eesti!

ERR, kes armastab end kõige usaldusväärsemaks meediakanaliks nimetada, selle peale lihtsalt ei tulnud või ei suutnud kiiresti muutuvates tingimustes reageerida. Hea, et meil pole riiklikku meediamonopoli – nagu näha, jääksime paljust ilma.

Hüva, Vabaduse väljaku vabatantsupeo lõpuks oli ERRi portaal suutnud lisaks piltidele produtseerida pooleteiseminutise videoklipi. Hoopis piinlik aga oli see, et isegi õhtuses «Aktuaalse kaamera» uudistesaates ei mainitud korraldajate nimesid, ei olnud nendega tehtud ühtki intervjuud, mis erameediaportaalides juba päeval vaadata-kuulata olid. See ei näita mitte tehnilist suutmatust, vaid stagneerunud mõtlemist. 

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles