Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Klaaspärlimäng pillutab Tartus pärleid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Üks praegusaja andekamaid ja silmapaistvamaid löökpillimängijaid maailmas, Kato Kuniko, kes esitab festivalil Pärdi ja Bachi loomingut. | FOTO: Klaaspärlimäng

Festival Klaaspärlimäng toimub sel aastal juba 23. korda. Pärnust alguse saanud ning seejärel Tartusse kolinud nüüdis- ja klassikalist muusikat ühendav kontsertide kogum üllatab ka sel aastal mitme erilise teosega.

Peeter Vähi taktikepi järgi toimuv Klaaspärlimäng algab täna õhtul Tartu Jaani kirikus Klaaspärlimäng Sinfonietta, Makedooniast pärist oboevirtuoosi Gordana Josifova Nedelkovska ja Andres Mustoneniga. Üldse on sel aastal festivalil võimalus näha-kuulda 13 kontserti  on klassikat, selle töötlusi ning ka uudismuusikat.

Festivali kunstiline juht Peeter Vähi ütleb tänavuse festivali kohta: «Festivali näo loomisel saame endiselt inspiratsiooni Hermann Hesse romaanist «Klaaspärlimäng», mistõttu seondub muusika sageli teiste kultuurivaldkondadega nagu luule, filosoofia, religioon, videokunst. Tuleb nõustuda nendega, kes on meie festivali stiili kohta öelnud crossover classics

Mida huvitavat siis sel aastal? Eriliselt läheneb vanamuusika ja elektroonika koosmängule Ungari ja Austria muusikutest koosnev ansambel Mandel. Mitte iga päev ei kuule renessansiajastu pille (organistrum, fiidel, klavisilmbalum) koos analoogsüntesaatoritega.

Tšello esiisa viola da gambaʼt tuleb Jaani kiriku võlvide alla näitama Tšehhi muusik Petr Wagner, kes pidavat olema väga kaugelt suure Wagneri sugulane.

Peter Wagner / Klaaspärlimäng

Pühapäeval näitab oma meistriklassi Hollandis resideeriv, ühtviisi professionaalselt nii metsosoprani häält kui ka harfi valdav Ekaterina Levental. Oma kontserdile on ta nimeks pannud «Teekond», mis näitab nõukogude ajal Kesk-Aasia vennasvabariigist läbi Euroopa põgenenud Leventalide pere saatust.

53 kaussi muudab helisevaks meloodiaks eesti juurtega Saksamaal elav Karl Nieler, kelle nn laulvate kausside mediteerivat muusikat kuulatakse sageli ka keha ja vaimu tervendamise eesmärgil.

Põneva ja harva kuuldava 16. ja 17. sajandi itaalia armastuslüürika panevad kõlama üks meie tuntuim kontratenor Ivo Posti ja ansambel Floridante. «Selle ajastu itaalia armastuslüürika on täiesti pöörane: et saada neiu tähelepanu, pidi armuvaludes noormees hullumeelsuseni vaeva nägema – ja isegi siis oli autasuks kõigest õrn suudluseke,» iseloomustab ajastu luule- ja suhtluskombeid Posti.

Hortus Musicus võtab aga appi Iisraeli vokaalsolisti Etty Ben-Zakeni, kelle repertuaaris on laule enam kui 20 keeles.

Meie geniaalse Arvo Pärdi ja vanameister Johann Sebastian Bachi teoseid saab Klaaspärlimängul kuulata kaks korda. Lähenemisviis on neil kahel kontserdil siiski täiesti erinev. Kui 11. juulil kõlab Pärdi ja Bachi muusika meile juba tuntud kuues Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses, siis 8. juulil on tegu millegi hoopis erilaadsega. Nimelt esitab Jaapanist pärit maailmakuulus löökpillivirtuoos Kato Kuniko nimetatud heliloojate teoseid vaid löökpillidel, peamiselt marimbalfonil. «Kas pole mitte põnev, kuidas kõlab näiteks Arvo Pärdi «Für Alina» marimbal,» ütleb Vähi.

Festivali esiettekande au läheb Jaapani tuumarünnaku 70. mälestusaastapäevaks kirjutatud sümfoonilisele heliteosele «Hiroshima – Nagasaki». Kuus Eesti heliloojat – Helena Tulve, Toivo Tulev, Liisa Hirsch, Eugene Birman, Tatjana Kozlova-Johannes ja Malle Maltis kirjutasid poetess Doris Kareva haikudele muusika. Vaatamata pealkirjale rõhutab aga Doris Kareva, et tegu pole kindlasti mitte reekviemiga, vaid pigem hümniga elule.

**

Festival Klaaspärlimäng

6.–11.07 Tartu Jaani kirikus

14.07 Tallinna Niguliste kirikus

Ansamblid 12 riigist

Kokku 13 kontserti

Tagasi üles