Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Sada asja Soome teekonnast tänapäeva

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Iittala, muumitrollid, mahlapress, televisioon või hoopis kolme jalaga puidust taburet? Igaühele meist seostub Soome millegi erinevaga. Maarjamäe lossi tallihoones on 20. augustini avatud näitus «100 Soome asja», mis räägib Soomest ja soomlaseks olemisest argiste, uuenduslike ja humoorikate asjade kaudu. Näituse kuraatorid on kirjanik ja kunstiajaloolane Anna Kortelainen ja Helsingi disainistuudio Muotohiomo juhataja, disainer, paljude näituste ja ruumide kujundaja Pekka Toivanen.

Näitus kirjeldab käänulist ja nii mõnigi kord okkalist teed, mida mööda soomlased on jõudnud tänasesse päeva. Mõni asi näitusel on Made in Finland ja mõni Designed in Finland, kuid kõiki neid võib iseloomustada sõnadega Life in Finland. Näitus jutustab Soome lugu, esitledes üht eset igast Soome iseseisvusaastast. Ent mõni märksõna jääb neis lugude kõlama teistest rohkem – ilmastik, valgus, lapsed, töö, raskuste trotsimine, rõõm. Postimees tegi kuraatoritega näitusel ringkäigu ja väikese valiku sajast esemest.

«Neid esemeid ei olnud raske välja mõelda, sest võimalusi oli tohutult. Keeruliseks tegi meie töö see, et iga aasta kohta tuli valida vaid üks ese,» rääkis Kortelainen Postimehele. «See oli nagu kaardimäng – raske, samas huvitav.» Toivaneni sõnul muutus esemete valimine keerulisemaks, mida enam jõuti tänapäevale lähemale. «Sest meil endal on nende aastatega isiklikud mälestused.»

Kuraatorid peatuvad näiteks Nokia esimese kaasaskantava mobiiltelefoni juures ja neile meenub kohe, kuidas see Soomet külastanud Nõukogude Liidu juhile Mihhail Gorbatšovile ulatati. «Silme ette tuleb tema üllatunud ja samas ehmunud nägu, kui talle telefon kätte anti ja teatati, et telefoniühendus Moskvaga on loodud,» ütleb Kortelainen.  «See tundus uskumatu, et mingisuguse eseme kaudu suudetakse luua telefoniühendus ida ja lääne vahel. Ennevanasti oleks pidanud ju telefonikõne pikalt ette tellima. See oli tegelikult lõpu algus.»

Eraldi märkimist väärt on kindlasti ka välismaal palju tähelepanu pälvinud sünnitoetuspakk, mille saavad soovi korral kõik Soomes sündinud lapsed, k.a. välismaalased.

«Sa võid saada riigilt lapse sünni korral kas raha või sünnitoetuspaki. Suurem osa valib paki. Siin on kõik lapse esimesteks elukuudeks vajalik. Paki kättesaamisest on kujunenud omamoodi rituaal, sellel on suur emotsionaalne väärtus. Sellega nagu saabki selgeks, et perre sünnib laps,» ütleb Kortelainen.

Kuraatorid rõhutavad, et näitus ei ole mingil juhul nn parimate asjade kogum, vaid nende subjektiivne valik oma riigi sajast aastast. Tagasiside on olnud tohutult positiivne. «Meie eesmärk oli pakkuda inimestele äratundmisrõõmu ja tekitada emotsioone ning äratada üles mälestused. Ja nii ongi läinud. Nüüd ootame pikisilmi, milliseid mõtteid tekitab näitus teistes riikides.»

**

«100 Soome asja»

Kuraatorid Anna Kortelainen ja Pekka Toivonen

Visuaal: Muotohiomo

Kujundus: Valge Kuup

Näituse korraldaja on Soome Instituut Eestis

Maarjamäe lossi tallihoones 20. augustini

Oslos 7. september – 30. oktoober 2017

Madriidis 18. november 2017 – 14. jaanuar 2018

Riias 3. veebruar – 15. aprill 2018

Tagasi üles