Moskva klassik Viinistul

Elnara Taidre
, kunstiteadlane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrei Monastõrski Viinistu Kunstimuuseumi galeriis.
Andrei Monastõrski Viinistu Kunstimuuseumi galeriis. Foto: Daria Novgorodova

Viinistu kunstimuuseumis on kuni 30. juulini võimalik tutvuda Moskva kontseptualismi klassiku Andrei Monastõrski näitusega «Matrjoška.mkv», mis ühendab näiteid kunstniku vanemast ja uuemast loomingust.

Rahvusvahelise staari Ilja Kabakovi kõrval nõukogude vene eksperimentaalse kunsti ühe olulisima kujuna nimetatud autori väljapanek Eesti väikekoha muuseumis on päris eriline sündmus. See sai võimalikuks eelkõige tänu õnnelikule kokkusattumusele: Monastõrski ja näituse kuraator Ilja Sundelevitš on Võsu-Käsmu piirkonna põlised suvitajad.

Vaatamata «naabrimehelikule» korraldamisele on näitus igati soliidne. Viinistu Kunstimuuseumi galerii «tünnid» – Emil Urbeli büroo ja Jaan Manitski koostöös näituseruumi tarbeks rekonstrueeritud kaks vana veereservuaari oma roostetanud metallseintega – on loonud laboratooriumi meenutava keskkonna, mis toob protsessile orienteeritud eksponaadid hästi esile.

Andrei Monastõrski näitus Viinistu Kunstimuuseumis.
Andrei Monastõrski näitus Viinistu Kunstimuuseumis. Foto: Daria Novgorodova

Protsess ongi Moskva kontseptualismi ja laiemalt kontseptuaalse kunsti tuumaks: kaotades kujutava kunsti traditsioonilist väljundit – puhtvisuaalset teost –, keskendutakse ideedele, tekstidele, ajutistele objektidele ja aktsioonidele. Nende dokumentatsiooniga tutvumine seab aga vaataja ette põneva väljakutse: kuidas mõista ja väärtustada kunsti, mille suurim mõju on mittemateriaalses – ühekordsetes tegevustes ja sündmustes, aga ka kaasmõtlejate ringi liikmete vahel pidevalt toimivas sünergias.

Just viimase, Moskva 1970.–1980. aastate mitteametliku kunstiringkonna erakordse sünergia allikaks ongi olnud Monastõrski: mitte ainult kunstnik, vaid ka oluline teoreetik ja ideoloog. Selle tunnistuseks on Sabine Hänsgeni 1985. aastal filmitud «Jutustus lambile» – väidetavalt esimesi videokunsti töid Venemaal. Ekraaniteos näitab Monastõrskit pidamas kõnet, mille sisu läheneb analüütilisele filosoofiale, kogu olemist lahkavale käsitlusele. Oma keerukusega vaatajal juhtme pisut kokku ajav teos jookseb ühes «tünnis» paralleelselt mitmel ekraanil, võimendades Monastõrski kui ideede generaatori tähendust.

Ka teises «tünnis» eksponeeritud uuemad teosed mõjuvad salapäraselt ja intrigeerivalt. Nende seas on aktsiooni «Kilpkonn» võluv fotodokumentatsioon, mille sisuks on Monastõrski rühmituse «Kollektiivse tegevused» rikkaliku arhiivi peitmine väikese metallist kilpkonna sisse. Võsu rannal 2015. aastal filmitud «Sinine lõunamaa vertikaal» näitab aga, et tekstimasin Monastõrski sees pole ikka veel roostes ja vaatamata tema enesepositsioneerimisele eesti kunstiprotsessidest eraldiseisvana, ei pääsenud ta meie looduse mõjust.

Andrei Monastõrski näitus Viinistu Kunstimuuseumis.
Andrei Monastõrski näitus Viinistu Kunstimuuseumis. Foto: Daria Novgorodova

***

Andrei Monastõrski näitus

«Matrjoška.mkv»

Kuraator Ilja Sundelevitš

Viinistu Kunstimuuseumis kuni 30. juulini

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles