/nginx/o/2016/09/29/5898873t1h5e1e.jpg)
Rohkem kui aasta aega kestnud loomingulist pausi teevad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo teatris NO99 uue lavastuse. Teatri kinnitusel lahkab lavastus üht inimtsivilisatsiooni kõige märkimisväärsemat mõistet − revolutsiooni.
Ojasoo ja Semper teevad uue lavastuse (2)
1. august 2017, 12:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastus «NO34. Revolutsioon» on üldistus revolutsioonidest, ennekõike aga revolutsioonilisest vaimust ja selle kohast tänases maailmas.
Semperi-Ojasoo uuslavastus esietendub ametlikult 18. augustil. Esietendus toimub Naissaarel, kuid septembris kolib lavastus Tallinna NO99 teatrisaali.
Lavastus, kus mängivad Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro, etendub EV100 raames loodud teatrisarja «Sajandi lugu» avalavastusena.
NO99 kodulehel reklaamitakse lavastust järgnevalt:
Sa ütled, et tahad revolutsiooni
Noh, kas tead
Me kõik tahame maailma muuta
/The Beatles/
Meie ees on täna ületamatu kuristik. Ja meil ei ole midagi, millega seda kuristikku ületada. Vastavalt Swedpanga analüüsile elame me paremini kui kunagi varem, ja ometi on olukord väljakannatamatu. Meie hingede eimiski, meie elude tühjus, meie olemasolu tähtsusetus. Ainsad tööriistad, mis meile on jäänud, on tõde, demokraatia, pahurad säutsud ja väikesed pühapäevased vastupanud (ühiselt koos perega).
Aga sellest ei piisa.
Kuristik on liialt suur.
Kuristik on totaalne.
Me oleme selle kuristiku põhjas.
Olukord on seega revolutsiooniline.
Aga miks siis ei toimu ühtegi? Kuhu on revolutsioonid kadunud? Kuidas peaks revolutsioon välja nägema? Kuidas me peaks seda tegema? Kas ei ole kusagil manuaali revolutsiooni jaoks? Millal toimub järgmine revolutsioon, totaalne diskursiivne nihe, vähemalt väike mässki? Aga barrikaadid? Aga uue inimese sünd? Millal? Kas üldse toimub kunagi veel mõnd revolutsiooni? Kõigi nende küsimustega lavastus ei tegele.
2017. aastal toimub palju, kuid miski ei ole säärane, nagu sada aastat tagasi toimunud revolutsioon.
Nad peavad küünte ja hammastega vanast kinni.
Meie püüame põhjalikku uuendusi.
Nad hirmutavad meid surmanuhtlusega.
Meie ei karda surma.
Nad meelitavad meid lubadustega.
Meie ei usu neid.
Nende päralt on minevik.
Meie päralt on tulevik.
Nemad surevad.
Meie elame.
/Juhan Lilienbach/