Kumus on näitus rändamisest

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Adéla Babanová «Tagasipöördumine Adriaporti». Video, 14 min, efemeriid.
Arhitektuurialased arhiividokumendid kunstniku ja Pragoprojekti loal.
Adéla Babanová «Tagasipöördumine Adriaporti». Video, 14 min, efemeriid. Arhitektuurialased arhiividokumendid kunstniku ja Pragoprojekti loal. Foto: Repro

Kumu 5. korrusel kaasaegse kunsti galeriis on avatud näitus «Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis».

Näitus vaatleb rändamist piirkonnas, kus reisimisvabadus oli veel hiljaaegu vaid vähesteke kättesaadav luksus. Aastatel 1989–1991 toimunud revolutsioon ning sellele järgnenud piiride avanemise ja üleilmastumise protsess võimaldasid endise idabloki riikide kodanikel vabalt ringi liikuda nende jaoks enneolematus ulatuses. Selle piirkonna uue, postsotsialistliku identiteedi kujunemisel oli rahvusvahelisel kultuurivahetusel peaaegu sama määrav roll kui uuel poliitilisel ja majanduslikul korral.

Flo Kasearu «Kaks inimest mererannal, muud ei midagi. 2017». Video, 7 min. Kunstniku loal
Flo Kasearu «Kaks inimest mererannal, muud ei midagi. 2017». Video, 7 min. Kunstniku loal Foto: Repro

«Rändajad» tõstab esile reisimise rikastavat mõju, ent polemiseerib samas nende pingete üle, mis paratamatult tekivad vastasseisu tõttu reisimise poeetika ja väljarännet tingiva poliitilise tegelikkuse vahel. 24 kaasaegset kunstnikku 15 eri riigist näitavad, kuidas inimesed, kaubad ja ideed liiguvad Euroopa kesk- ja idaosa ning muu maailma vahel. Nad jutustavad meile külma sõja aegsetest turistidest, kes unistasid eksootilistest reisidest ajal, mil reisimisvabadus võrdus poliitilise vabadusega.

Ränduritest, kes kaugetel rännakutel avastasid mahajäetud paikade unustatud ajalugu. Ajaloolistest ja kaasaegsetest pagulastest, kelle identiteet on välja kujunenud keelte ja kultuuride omavahelises kokkupuutes. Olles ise reisijad ja rändajad, jagavad nad eri keelte ja kultuurikontekstide vahel liikudes saadud kogemusi. Sellist vaatenurkade paljusust on eriti teravalt vaja praegusel natsionalismi tõusu ja rändevastaste meeleolude ajastul Euroopas.

Näitusel on esindatud erinevad kunstimeediumid: maal, objektid, tööd paberil, fotod, installatsioonid, video ja multimeedia. Kõik teosed on valminud pärast 2000. aastat ning nende autoriteks on Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Venemaa, Serbia, Albaania, Kosovo, USA, Ühendkuningriigi ja Eesti kunstnikud. Kaks Eesti kunstnikku, Flo Kasearu ja Karel Koplimets, tulevad välja spetsiaalselt selle näituse tarvis valminud uute projektidega. Näitusel on eksponeeritud ka C. T. Jasperi ja Joanna Malinowska suuremõõtmeline installatsioon «Halka/Haiti 18 48′05′′N 72 23′01′′W» , mis oli väljas 2015. aastal toimunud 56. Veneetsia biennaalil Poola paviljonis. Enamik 24 kunstnikust ei ole oma töödega varem Eestis esinenud.

Taus Makhacheva «Gamsutl. 2012». Video, 16 min. Kunstniku loal
Taus Makhacheva «Gamsutl. 2012». Video, 16 min. Kunstniku loal Foto: Repro

«Rändajatega» kaasneb ka raamat, millesse on panuse andnud kõik kunstnikud ja kuraator. Raamatu annab välja kirjastus Lugemik ja selle kujundab Stuudio Stuudio (Mikk Heinsoo ja Kaarel Nõmmik).

Osalevad kunstnikud: Adéla Babanová, Daniel Baker, Olga Chernysheva, Wojciech Gilewicz, C. T. Jasper & Joanna Malinowska, Flo Kasearu, Karel Koplimets, Irina Korina, Taus Makhacheva, Porter McCray, Alban Muja, Ilona Németh & Jonathan Ravasz, Roman Ondák, Tímea Anita Oravecz, Adrian Paci, Vesna Pavlović, Dushko Petrovich, Janek Simon, Radek Szlaga & Honza Zamojski, Maja Vukoje, Sislej Xhafa

Kuraator: Magdalena Moskalewicz

Assistent: Triin Tulgiste

Näitus jääb avatuks 2018. aasta jaanuari lõpuni. 

Alban Muja «Minu nimi, nende linn. 2013». 7 digitaalset graafilist lehte: Saranda, Berati, Vlora, Butrint, Gjirkostra, Shkodra, Milot, kõik 80 × 60 cm. Kunstniku loal
Alban Muja «Minu nimi, nende linn. 2013». 7 digitaalset graafilist lehte: Saranda, Berati, Vlora, Butrint, Gjirkostra, Shkodra, Milot, kõik 80 × 60 cm. Kunstniku loal Foto: Repro
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles