Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Teatrid purustasid taas rekordi

Mis oli 2016. aasta menukaim lavastus ja teater?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Näitleja Helgi Sallo (esiplaanil) mängib muusikalis «Viiuldaja katusel» kosjamoor Yente rolli. | FOTO: Rahvusooper Estonia

Eesti Teatri Agentuuri kogutud statistikast selgub, et 2016. aastal tehti etendusasutustesse 1 186 008 külastust. Aasta varem, 2015. aastal külastas statistikas osalevaid etendusasutusi 1 146 564 vaatajat, mis tegi 96 317 külastust rohkem kui 2014. aastal. Seega on viimasel kolmel aastal Eesti teatreid külastanud publiku arv tõusuteel.

Eesti teatrist rääkides keskendutaksegi eelkõige publikuarvule, mis ületas 2007. aastal esmakordselt iseseisvuse taastamise järel ühe miljoni piiri. Masuaastad viisid teatrist aga vaatajaid ja madalseisu langeti 2009. aastal, kui teatrikülastusi oli 873 800. Miljoni piir ületati taas 2011. aastal, toona saadi publikuarvuks 1 008 253.

Viimane langus toimus 2013. aastal – toona tehti 1 090 690 teatrikülastust, mis oli 52 228 vaatajat vähem kui 2012. aastal (1 142 918).

Estonia on esimene

Kui statistikale tuginedes veelgi julgemalt arvestada, et ühel etendusel oli 2016. aastal keskmiselt 180,4 vaatajat, ning liita need külastused 46 etendusasutuse poolt fikseeritud külastustele, siis võib arvestada 2016. aasta etenduste kogukülastuste arvuks 1 265 560.»

Kõige suurema publikuarvuga lavastus oli 2016. aastal «Viiuldaja katusel» – Georg Malviuse lavastust, kus laulavad ja mängivad Helgi Sallo, Evelin Võigemast, Liina Vahtrik ja Mait Malmsten, vaatas 24 830 inimest. Kusjuures 2015. aastal kogus kõige suurema publikuarvu Estonia operett «Tsirkusprintsess», mida toona vaatas 19 185 teatrisõpra.

Nii nagu 2015. aastal, oli ka 2016 kõige suurema külastusarvuga teater rahvusooper Estonia. 2016. aastal käis Estonias 171 641 inimest – see on lausa 17 984 inimese võrra rohkem kui 2015. aastal, mil Estonia publikuarvuks oli 153 657. Eelmisel aastal kasvatasid teatrikülastuste arvu ka endiselt populaarne Vanemuine (161 647, aasta varem 157 816) ning Eesti Draamateater (108 268, aasta varem 107 689).

Eraetendusasutustest kogus enim vaatajaid Piip ja Tuut Teater (28 326, aasta varem 25 044), tihedalt kannul on VAT Teater (26 080, aasta varem 21 951) ja Kinoteater (23 038, aasta varem 24 029), aga ka Tuuleveski (19 558, aasta varem 19 177) ja Vana Baskini Teater (19 118, aasta varem 17 551). Seega kaotas eelpool nimetatud erateatritest ainsana publikuarvu Kinoteater.

Eesti Teatri Agentuuri teatriinfo toimetaja Tiia Sippoli sõnul on uuslavastuse arv viimastel aastatel püsinud enam-vähem 200 lavastuse piirimail. «2016. aastal on statistikasse kaasatud 196 uue lavastuse andmed. Kogu repertuaaris oli 540 lavastust, mis on kümme lavastust vähem kui aasta varem, kuid sellest hoolimata anti aasta jooksul rohkem etendusi ja kasvas ka külastuste arv,» kirjutab Tiia Sippol teisipäeval esitletud aastakogumiku «Teatrielu 2016» statistikaosas.

Erateatrite panus kasvab

Eesti Teatri Agentuuri arvustuste järgi moodustasid eraetendusasutuste ja lavastusprojektide külastused 2016. aastal kogukülastustest 26,6 protsenti, kuid see ei tähenda sugugi, et eraetendusasutuste osakaal oleks vähene, vastupidi – iga aastaga kasvab ka erateatrite ja lavastusprojektide panus.

«On üsna tavapärane, et erateatrites esietendub igal aastal rohkem uuslavastusi, 2016. aastal oli neid 108 (riigi ja linnateatritel 88), vastupidiseks muutub olukord kogu repertuaari, etenduste ja külastuste arvudes riigi- ja linnateatrite kasuks. Põhjuseid on mitu ja ilmselt kõigile selgitamatagi teada. Kui 2015. aastal moodustas riigiteatrite külastuste arv 75 protsenti, siis 2016. aastal oli erateatrite külastatavus koguarvust 26,3 protsenti. Osakaalu kasv on küll vaid 1,3 protsenti, kuid kui arvestada, et 2016. aasta andmetega osaleb statistikas 35 erateatrit ja lavastusprojekti ning aasta varem oli see kolme võrra suurem ehk 38, siis seda julgemalt võib tõdeda, et erateatrite külastuste arv kasvab iga aastaga. See kõik annab märku sellest, et publiku huvi ei kahane ja aina rohkem lavastusi saab mängukavas püsida kauem kui vaid ühe etendusperioodi,» selgitab Sippol.

Eesti Teatri Agentuur kogub statistikat järjepidevalt alates 2004. aastast ning vahendab andmeid statistikaametile, avaldab neid statistikabaasis ja ka aastakogumiku «Teatrielu» kroonikas. Andmetega on esindatud kõik riigi- ehk repertuaariteatrid, kellele on statistika esitamine osa tegevustoetuse aruandest: nii avalik-õiguslik Estonia, Tallinna ja Kuressaare linnateater, sihtasutused kui ka erateatrid.

Kuna kõik etendusi andavad ja produtseerivad asutused ei ole aga kohustatud Eesti Teatri Agentuurile andmeid esitama, siis lähtutakse võimalikult täpse statistika saamiseks ka mängukavadest. «2016. aastal on lisaks arvandmetega esindatud lavastustele välja toodud veel 54 uuslavastust,» nendib Sippol. «Näiteks suurematest erateatritest on nende seas Cabaret Rhizome kahe lavastusega, Komöödiateater samuti kahe lavastusega, Point kolme lavastusega. Teadaolevalt oli nendega antud etenduste arv 2016. aastal 442. Nende hulgas on ka suurprojekte, näiteks Tallinna Filharmoonia «Reekviem ... ja elu enne», millega anti Birgitta festivalil kaks etendust, või näiteks Suuremõisa lossi hoovis kümnel korral väiksemale ringile esitatud Margus Tabori «Mamma lood».

Kui need teadaolevad arvud lisada statistikas toodule, siis võib öelda, et 2016. aastal oli Eesti teatris kokku 250 uuslavastust, kogu repertuaaris ligi 600 lavastust ja kokku anti aastas üle 7000 etenduse. Kui statistikale tuginedes veelgi julgemalt arvestada, et ühel etendusel oli 2016. aastal keskmiselt 180,4 vaatajat, ning liita need külastused 46 etendusasutuse poolt fikseeritud külastustele, siis võib arvestada 2016. aasta etenduste kogukülastuste arvuks 1 265 560.» Sippol lisab, et eelnimetatud arvudesse ei ole aga arvestatud rikkalikku harrastusteatrite tegevust.

Kuid nagu ikka, ei piirdunud teatrite panus kultuuriellu ka 2016. aastal ainult etendustegevusega. Teatrid panustavad Eesti kultuuripildi rikastamisse suure hulga sündmuste korraldamisega: lisaprogrammid, seminarid, hariduslikud sarjad, telesaated, kontserdid, filmiseansid, õpitoad, festivalid jmt.

«Loomulikult on selles eriti aktiivsed kõik maju ja vastavat tööjõudu haldavad riigiteatrid, aga ka erateatrid: kokku vastavalt 1850 sündmust 214 032 osalejale – riigiteatritel 1315 sündmust 150 075 osalejale ning erateatritel 535 sündmust 63 957 osalejale. Seega pakuvad etendusasutused kogu aastase tegevusega üle 8850 kultuurisündmuse üle 1,4 miljonile külastajale,» selgitab Sippol.

Piletihind tõuseb

2016. aastal oli teatripileti keskmine maksumus 11,0 eurot (ilma käibemaksuta) ehk üle ühe protsendi Eesti keskmisest palgast. Lavastusliigiti on ootuspäraselt kõige madalama keskmise hinnaga nukulavastuste piletid (4,4 eurot) ja kõige kõrgema maksumusega muusika- ja tantsulavastuste piletid (12 eurot). Sõnalavastusi on mängukavas kõige rohkem ja selle lavastusliigi keskmine pileti maksumus on ka kõige lähemal üldisele keskmisele pileti hinnale (10,6).

Sihtrühmiti on kõige kõrgem keskmine piletihind noortelavastustel – 16,7 eurot. Noortele tehtud lavastusi oli 2016. aastal suhteliselt vähe – 25 –, kuid ilmselt olid need kulukad, sest nende hulgas on suhteliselt palju muusikalavastusi, näiteks 2016. aasta külastatavuselt vaadatuim Estonia «Viiuldaja katusel» (24 830 vaatajat). Põhiosa lavastusest on täiskasvanutele, kellele on keskmine pileti maksumus (ilma käibemaksuta) 11,3 eurot.

Kõige madalam maksumus on lavastustel, mis mõeldud väikelastele – 4,4 eurot, teismelistele vastavalt 11,0 ja lastele 7,7 eurot. Tiia Sippol toob välja, et statsionaaris on keskmine piletiga külastus kõrgem kui väljasõiduetendustel. «Kallimad ja kulukamad lavastused ongi statsionaaris mängitavad ja üks võimalik põhjus on, et väljaspool statsionaari käiakse odavamate lavastustega,» oletab Sippol.

Keskmine pileti maksumus näitab võrreldes eelmiste aastatega järjekindalt tõusu. Sellega ühes kasvas ka teatrite omaetenduste piletite müügist saadud tulu – 10,4 protsenti (ehk u 1,2 miljonit eurot). «Samas on teatrite tulude tervikus omaetenduste piletitulu kahe protsendi võrra madalam (19 protsenti) kui 2015. aastal, mil see oli 21 protsenti tuludest. Tervikpilti vaadates jääb aga kohe silma, et toetused riigieelarvest on kaks protsenti kasvanud, mis näitab, kui otsene mõju on riigitoetusel teatripileti keskmisele maksumusele. Samuti on tõusnud omavalitsuste toetus kolmelt protsendilt viiele,» selgitab Sippol.

Rahvusvaheline pilt

Erinevatele sihtrühmadele mõeldud etenduskunsti festivale oli 2016. aastal teadolevalt 22, lisaks kolm kunsti, kirjandus- ja linnafestivali, mis olid tihedalt seotud etenduskunstidega. Pea kõik need festivalid olid rahvusvahelised. Sippol toob välja, et mullu külastas Eestit märkimisväärselt suur arv välisteatreid ja esinejaid, täpsemalt 56.

Eesti teatrid aga andsid väljaspool Eestit 66 lavastusega etendusi 25 riigis, nende etenduste külastuste osakaal 2016. aastal oli 3,5 protsenti aasta külastustest. Sarnaselt kogu ülejäänud teatripildiga on ka välismaal etendatavatest lavastustest üle poole ehk 65 protsenti sõnalavastused.

Mitmed teatrid jätkavad etenduste andmist välismaal elavatele eesti keelt kõnelevatele vaatajatele lähemal, kuid veelgi uuema trendina on tekkinud lavastused, mida Eestis ei mängitagi, vaid mille sihtrühmaks on mõne teise riigi vaatajad (Kinoteater, Kanuti Gildi SAAL, Prem Productions).

Tagasi üles