Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tõnis Kahu alustab filmikooliga

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tõnis Kahu | FOTO: Erakogu

Sügis toob kinno Sõprus nii hulgaliselt uusi levifilme kui ka mitmekülgseid eriüritusi. Esilinastub tänavuse Cannes'i võidufilm «Ruut» ning alates septembrist täieneb kinokava veel kahe uue eriprogrammiga: alustab Sõpruse filmikool ja õuduskino «Cinema Dentata».

Sellest septembrist toob kino Sõprus igakuiselt publiku ette loenguvormis filmiõhtud, mis pakuvad nii noorematele kui ka vanematele filmisõpradele pääsetee linastuva filmi sisse, taha ja kaugemalegi. Filmiõhtute loenguid viib läbi Tõnis Kahu.

Filmikooli esimene loeng-filmiõhtu toimub 18. septembril ning avafilmiks on Francis Ford Coppola «Kõnelus». Väärtfilme linale tuues on Sõprus soovinud alati ka publikut harimida. Kino usub, et vaataja huvi filmikunsti vastu võib olla tunduvalt laiem ning loenguvorm annab võimaluse luua seoseid ning õppida tundma filmikunsti-ja ajaloo erinevaid tahke, luues seeläbi soovi filmikunsti sügavamalt uurida.

Tõnis Kahu on valikut kirjeldanud järgmiselt: «Kõigepealt võiks öelda, et mõnes mõttes vaataksin isikliku valikuga filmiprogrammi koostamist kui jätku oma tööle ülikoolis. Loenguid lugedes on mul tihti tulnud viidata filmidele ja on selgunud, et noorem põlvkond ei pruugi neid kultuuritekstidena kuigi hästi tunda. Iseküsimus on aga veel see, millise lähenemisviisi isegi suhteliselt tuntud filmide puhul kasutada. Oma valikus tahaksin vaadata filme kui teatavate probleemide püstitusi ja ka lahendusi ning ehk mõneti vähem teeksin valiku mingite puhtalt subjektiivsete meeldimisvalikute põhjal. Ehk siis isegi kui film(id) juhtuvad olema tuntud, tahaksin neile anda ümber konteksti ja teoreetilise raamistiku, mis muidugi ei pruugi olla vaatajale kohustuslik, ent avardaks võimalike diskursuste mõjuvälja filmide ümber.»

«Pean Francis Ford Coppola filmi «Kõnelus» erinevatel põhjustel mõneti alahinnatuks ja usun, et tema näitamine tänasel päeval lisaks talle mõõtmeid juurde – näiteks külma sõja aegne paranoiaõhustik sobib märkima mõndagi uues võtmes ka tänasel päeval. Üldisemas plaanis kõneleb film erilisest, lausa perverssuseni ulatuvast intiimsusest erakliku peategelase ja tehnoloogia vahel, uurib tehnoloogia neutraalsust ja inimese suutmatust neutraalne olla,» ütleb Kahu.

Teine eriprogramm saab hoo sisse 12. septembril ja selleks on õuduskino. Kinos Sõprus hakkab toimuma igakuine õudusfilmidele pühendatud programm pealkirjaga «Cinema Dentata» ehk «Hambuline kino». Sarja eesmärk on rikastada kohalikku kinoprogrammi kureeritud linastustega autorikino sarja eeskujul. Sügisene filmide valim katab žanrisiseselt ja geograafiliselt laia spektri gootisugemetega üleskasvamisloost 50ndate Mehhikos põhjapõdrakasvatajate keskel hargneva vampiirilooni ajatul Lapimaal. Sarja esimene linastus septembris on eluajal kuuldavasti tähelepanuta jäänud Mehhiko lavastaja Carlos Enrique Taboada 1984. aasta «Veneno para las hadas» ehk «Mürki haldjatele». Hambulise kino avaseansile 12. septembril eelneb Ööülikooli loeng, mida sel korral viib läbi eksperimentaalpsühholoog Andero Uusberg, loengu teemaks on «Mida narratiiv inimesega teeb?»

7. septembril tuleb kinno ka tänavuse Cannesi filmifestivali võidufilm, Ruben Östlundi «Ruut». Selle peategelane Christian on kaasaegse kunsti muuseumi hinnatud kuraator, lahutatud, kuid pühendunud kahe lapse isa, kes sõidab elektriautoga ja toetab kõiki häid algatusi. Tema järgmine teos on installatsioon «Ruut», mis õhutab möödakäijaid altruismile, meenutades neile vajadust käituda vastutustundlike ligimestena. Kuid vahel on raske elada oma ideaalide järgi: Christiani mõtlematu reaktsioon oma telefoni vargusele toob kaasa mitu häbiväärset olukorda. Samal ajal on muuseumi turundusosakond teinud «Ruudu» kohta ootamatu reklaamikampaania. See tekitab plahvatuslikku vastukaja ja põhjustab eksistentsiaalse kriisi nii Christianile kui ka muuseumile.

Tagasi üles