/nginx/o/2017/01/17/6256907t1h0c2d.jpg)
Sel nädalal Tartus toimuva teatrifestivali raamatus «Draama» avaldab Eesti teatri aastaauhindadel eelmise aasta parimaks meesnäitlejaks kuulutatud Märt Avandi mõtte, et nii Eesti Draamateatri kui ka Tallinna Linnateatri seniste juhtide aeg on läbi, sest neis teatrites on seisak käes.
Ivar Põllu küsib Märt Avandilt: «Oled Enda teatri hingekirjas, oled olnud ka Eesti Draamateatris, Vanemuises ja Rakvere teatris. Viimasel ajal põmmutatakse kõvasti Tallinna vanemate teatrite pihta, igaüks võib kivi visata. Mis on Sinu seisukoht? Kuidas Sa end positsioneerid, kuidas Sa end tunned?»
Märt Avandi vastab: «Olen olnud mitmes teatris tõesti ja üsna lühikese aja jooksul. Ma olen selle üle õnnelik. Muuseas, mitte rõõmus, vaid just õnnelik. Ja uhke. Mul on pisut eriskummaline kogemus, mida suuremal osal eesti näitlejatest ei ole. See on andnud palju – sõpru palju, lavapartnereid palju, tööd palju, privileegi astuda paljude Eesti suurimate teatrite töötajate jõulupidudele sisse nagu oma mees, no see on lihtsalt uhke tunne! Muuseas, igal pool on imeline seltskond, ongi põhjus uhke olla.
Tallinna vanemate teatrite olukord on enam-vähem normaalne, ma arvan. Mõlema puhul on täielik seisak ammu käes mõistagi, muutus on lähedal ja praeguste juhtide aeg on otsas. Ma ei usu, et kummagi teatri peanäitejuhid, nii Pedajas (Eesti Draamateatri peanäitejuht Priit Pedajas) kui Nüganen (Tallinna Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen), teisiti arvavad. Kui arvavad, siis ma olen asjadest täiesti valesti aru saanud…
Mis puutub «kiviga viskamisse», siis on see täiesti normaalne asjade jäik. Me võime rääkida serveerimis-ja ajastamisoskusest, aga revolutsiooni tehes pole see esmatähtis. Ning Henrikut (Henrik Kalmet, endine Tallinna Linnateatri näitleja) tundes ma ei usu mingil juhul, et see, mis ta tegi, oli lihtsalt emotsionaalne purse, Henrik on selleks kaugelt liiga intelligentne. Me ei tohiks siin rääkida üldse väljendist «kiviga viskamine». Kogu «aktsioon» polnud lõpuni läbi mõeldud ja seeläbi mitte kuigi tulemuslik, aga – Henrik ei ole arg, ei ole rumal ja väärib raudselt mõistmist, mitte hukkamõistmist.»
Aasta parima meesnäitleja tiitli tõid Märt Avandile rollid lavastustes «Kopsud» (Endla), «Mitte praegu, kallis» (Endla) ja «Aadama õunad» (Kinoteater ja Nargen Festival). Viimase lavastasid Henrik Kalmet ja Priit Võigemast. Märt Avandi ja Henrik Kalmet on teinud koostööd ka Kinoteatris, näiteks mõlemad olid tegevad ETV saates «Aastavahetus Kinoteatriga 2016».
Kevadel andis Tallinna Linnateatri näitleja Henrik Kalmet Postimehele intervjuu, kus hinnatud näitleja avaldas oma toonase koduteatri kui ka kolleegide kohta arvamust. Kalmet ütles, et linnateatri bränd on tugevam kui sisu. «Praeguses linnateatris polegi kunstilisi ebaõnnestumisi, sest me ei julge eksperimenteerida. Meil ei lähe lavastusi ka kunstilistel põhjustel mängukavast maha – publik on ju saalis! Ükskõik, mis meil välja tuleb, on see juba kolm kuud varem ette välja müüdud. Aga see pole elusa organismi tunnus,» ütles Kalmet 10. aprillil ilmunud intervjuus. Samas usutluses nentis Kalmet, et Elmo Nüganen võib ju kanda ametinimetust peanäitejuht, aga Tallinna Linnateatri tegelik peanäitejuht on praegu Diana Leesalu. «Mina ei ütle Elmole «nägemist» või et ta ei võiks lavastada, kuid kui maailm on muutunud, siis tuleb selle järgi ka reageerida. Pole vaja öelda, et meil on peanäitejuhi teater ja meie peanäitejuht on Elmo Nüganen. See ei pea paika.»
Teatri peanäitejuhi ning ka osa kolleegidega tekkinud vastuolude tõttu oli Kalmet sunnitud enne hooaja lõppu töölepingu teatriga lõpetama. Kuna lavastused, kus Kalmet osales, olid publiku seas menukad, jätkas teater Kalmetiga koostööd. Nüüdseks on Kalmeti peaaegu kõikidele rollidele leitud asendusnäitlejad.