Galerii: Eesti Saksa saatkonna aed kaeti grafitiga

Hendrik Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti tänavakunstnik Edward von Lõngus jõudis Euroopa-tuuril Euroopa tänavakunsti pealinna Berliini.

Von Lõnguse ringreis on pühendatud Eesti 100. sünnipäevale, Eesti Euroopa Liidu eesistumisele ja kunstniku kümneaastasele tööjuubelile. Paljud von Lõnguse tööd on Berliini idaosas, Kreuzbergi ja Neuköllni linnaosades, kus tänavakunstist puutumatuid seinu on vähe leida. Aga üks suuremõõtmeline taies paikneb ka saatkondade rajoonis Eesti saatkonna aial Hildebrandstraße 5, otse Saksa kaitseministeeriumi vastas ja Türgi saatkonna kõrval. Midagi niisugust pole sel vaiksel tänaval kunagi nähtud. «Töö teostamise ajal helises saatkonnas mitu korda telefon ja tunti huvi, ka me üldse teame, mis meie aia taga toimub,» ütles Eesti kultuuriatašee Berliinis Merit Kopli.

Ülejäänud seinad, mida kunstnik oma töödega vääristas, valiti välja koostöös kunstikeskusega Street Art Berlin. Von Lõnguse tööd valmivad stencil- ehk šabloonitehnikas ning kujutavad endast 100-aastaste eestlaste kujutisi, kes on ajarännul 21. sajandisse jõudnud. Tööd kasutavad liitreaalsust: vaataja võib nutitelefoni või tahvelarvutisse laadida vastava rakenduse, millega töid vaadates laetakse neile animatsioonikiht.

Von Lõnguse loometöö Euroopas on vaid üks osa mahukast välisprogrammist, millesse kuulub 150 sündmust.

Berlin Street Art juhi Diana Marosseki sõnul on Lõnguse tööd väga läbimõeldud ning teostatud perfektse tehnikaga. «Tema tööd on Berliinis kui sõõm värsket õhku ning inspireerivad tänu kaasatud digitehnoloogiale uue põlvkonna tänavakunstnikke,» kommenteeris Marossek. «Fakt, et tegu on eestlasega, üllatab Berliini tänavakunsti skeenet kõvasti – nii kõrgetasemelisi töid ei osatud oodatagi.»

Esimesed (R)estart Reality teosed leidsid oma koha Tallinn Art Week festivali ajal Energia Avastuskeskuse seinal ning Nunne tänaval. Iroonilisel kombel on mõlemad teosed tänaseks üle värvitud ning nii saab esialgu digitänavakunstiteoseid näha teistes Euroopa linnades.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles