Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kultuuri lühiuudiseid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Helikunst kummitab galeriis

Homme kell 19 avatakse galeriis Supersonicum Hans-Gunter Locki isikunäitus «Melomehhaanikum», kus eksponeeritakse interaktiivseid heliobjekte. Käivitunud objektid omakorda mõjutavad kogu ruumi heli- ja valgusparameetreid.

Hans-Gunter Lock on Eestis tegutsev saksa päritolu helilooja. Ta õppis 1994–2000 Leipzigi Felix Mendelssohn Bartholdy nimelises Muusika- ja Teatrikõrgkoolis muusikateooriat, professor Dimitri Terzakise juures kompositisiooni, professor Eckard Rödgeri juures elektroakustilist muusikat ja lõpetas muusikateooria õpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus osales elektroonilise muusika stuudio kursustel.

Septembrist 2002 kuni novembrini 2007 töötas Lock assistendina ning õpetas helisünteesi, sonogrammanalüüsi, arvutipõhist komponeerimist ja interaktiivset kompositsiooni Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia elektroonilise muusika stuudios. Samal ajal töötas ta stuudio elektroonilise muusika kontsertide kunstilise juhina, esinedes näiteks nüüdismuusika festivalil NYYD. Alates novembrist 2007 töötab ta Eesti Kunstiakadeemias uusmeedia osakonna töökoja juhatajana.

Fotonäitus kuulsatest prantsuse näitlejannadest

Vaba Lava teatrikeskuses saab tänasest näha Katy Barry fotonäitust armastatud prantsuse filminäitlejannadest, nagu Isabelle Huppert, Vanessa Paradis, Catherine Deneuve jt. Fotonäitus «Actrices» on austusavaldus fotograaf Kate Barryle, näitleja ja laulja Jane Birkini ja helilooja John Barry tütrele, kes 2013. aastal meie seast ootamatult lahkus.

Kahekümne viiest fotost koosneva seeriaga on autor portreteerinud prantsuse filminäitlejate paremikku ja toob meieni oma modellide vahetu, klišeedest vaba sisemaailma. Kate Barry töödes on ühtaegu nii hoomamatut melanhoolset õhustikku kui ka kompositsioonilist täpsust. Tema fotod on intiimsed ja tundlikud, kujuteldava ja reaalse piiril, justkui silmast silma kohtumised filmidiivade tegeliku minaga.

Andrus Kivirähki uus näidend tõukub küüditamisest

Kuressaare Linnateater ja Endla teater toovad Eesti vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud teatrisarjas «Sajandi lugu» lavale Andrus Kivirähki spetsiaalselt selleks kirjutatud näidendi «Kaarnakivi perenaine». Lavastus esietendub 1. detsembril Endla suures saalis ning 6. detsembril Kuressaare Linnateatris.

«Kaarnakivi perenaine» keskendub 1950. aastatele Eestis. Loo peategelaseks on 18-aastane Ilse, kelle pere on küüditatud ja kes elab nüüd oma talus üksinda. Ehkki 1950. aastad on üks süngemaid perioode Eesti ajaloos, pakub lavastus ka omajagu helgust. «Ka kõige süngemal ajal inimesed armuvad, abielluvad, saavad lapsi, peavad pidu, räägivad anekdoote,» ütleb Andrus Kivirähk. «Ükski näidend ei saa olla sada protsenti tõsine, sest ka elu ise ei ole seda,» lisab näidendi autor.

Tagasi üles