Sõprusesse jõuab Emir Kusturica filmiparemik

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emir Kusturica
Emir Kusturica Foto: Postimees.ee

Kino Sõpruse tänavuse sügisese retrospektiivi peategelaseks on Serbia juurtega filmirežissöör, produtsent ja muusik Emir Kusturica. 25.–31. oktoobril toimuvatel filmiõhtutel näeme hullu geeniuse seitset parimat tööd.

Kusturica on nii ainulaadselt meisterlikkuselt kui ka konfliktselt maailmavaatelt maailma filmikunstis fenomen. Oma esimese suurema auhinna, Karlovy Vary tudengifilmide festivali preemia, sai Kusturica juba aastal 1977, mil tegi filmikooli kolmanda kursuse üliõpilasena filmi «Guernica». Pärast Famu filmiakadeemia lõpetamist naases Kusturica kodulinna Sarajevosse, kus tema esimene telefilm «Pruudid tulevad» ära keelati. Põhjus? Tabuliste seksiteemade käsitlemine. Kusturicat võibki pidada rahvuslaseks, kes samaaegselt serblasi pilkab, naeruvääristades nende ksenofoobiat, õigeusku, kombeid ja seksuaaleetika variserlikkust.

Kusturica esimene täispikk mängufilm «Kas mäletad Dolly Belli?» teenis 1981. aasta Veneetsia filmifestivali Kuldlõvi. Neli aastat hiljem sai Kusturica Cannes'is ihaldatud Kuldse Palmioksa värvikate ja pööraste karakteritega filmi eest «Kui isa oli komandeeringus». 1989. aastal võitis ta samalt festivalilt ka parima režissööri auhinna filmi eest «Mustlaste aeg», mis on värvikas, ühtaegu poeetiline ja sotsiaalselt terav saaga armastusest ja surmast.

Kusturica on pidanud loenguid Sarajevo draamakunsti akadeemias ja New Yorgi Columbia ülikoolis. Tudengilt saadud ideest sündis Kusturica esimene ingliskeelne mängufilm «Arizona unistus» (1993). Viimases lööb peaosalisena kaasa paljude poolt palavalt armastatud Johnny Depp, teistes osades astuvad üles Lili Taylor, Faye Dunaway, Vincent Gallo, Jerry Lewis. Linateos võitis Berliini festivalil Hõbekaru ja sai žürii eripreemia.

Aasta hiljem koostöös Saksamaa ja Prantsusmaaga valminud «Maa-alused» (1994) tõi Kusturicale teise Kuldse Palmioksa. Neli aastat hiljem täienes auhinnakapp veelgi, kui Veneetsia filmifestivalil lõi laineid ja pälvis Hõbelõvi «Must kass, valge kass». 1998. aasta talvel võitis film ka Eesti publiku südame: 2. Pimedate Ööde Filmifestivalil kogus ta kõige arvukama vaatajaskonna ja pälvis publikupreemia. Cannes'i naasis Kusturica omakorda 2004. aastal, mil tema «Elu on ime» kandideeris taas Kuldsele Palmioksale.

Sõpruse programmis tuleb uusima Kusturica filmina linale «Maradona». Kahe hullu geeniuse kohtumine jutustab «sajandi jalgpalluri», sporditaeva ühe eredama tähe ja terve põlvkonna jalgpallifännide iidoli, Argentina jalgpalluri Diego Maradona lugu. See on kaashaarav jutustus tema võitudest ja kaotustest, katse analüüsida erakordse ande päritolu, töövõimet ja raudset eneseusku.

Sõpruse retrospektiivi kava

  • 25.10 kell 20 – «Mustlaste aeg» (1989) 2.22
  • 26.10 kell 20 – «Kui isa oli komandeeringus» (1985) 2.16
  • 27.10 kell 20 – «Arizona unistus» (1993) 2.22
  • 28.10 kell 20 – «Maa-alused» (1995) 2.47
  • 29.10 kell 20 – «Must kass, valge kass» (1998) 2.27
  • 30.10 kell 20 – «Elu on ime» (2004) 2.35
  • 31.10 kell 20 – «Maradona» (2006) 1.30
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles