Nädala plaat. Jõud ja tasakaal / Hüüumärgiga kontrapunkt

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kamasi Washington
Kamasi Washington Foto: Asato Iida

Kamasi Washington   

Harmony of Difference

Young Turks

Hinne: 5

Üks aasta meeldejäävamaid muusikutega seotud lavaväliseid hetki oli minu jaoks suvisel Positivuse festivalil, kui suurepärase kontserdi andnud väljapeetud Kamasi Washington hiljem koos saatjaskonnaga mõõdetud sammul rahva seas ringi uitas. Suur must mees, enamikust peajagu pikem, afromustriline pikk ürp Balti mere tuultes plagisemas, ise tekitatud efektist kindla peale teadlik. Midagi ütlemata väärikat ja lausa kuninglikku oli selles!

Cool jazzʼi cool tüüp, 36-aastane tenorsaksofonist ja multitalent Kamasi Washington on igati teenitult praegu kõige kuumem džässimees üle ilma. Washington ei üritagi ennast tavaraamidesse pressida. Tema paar aastat tagasi ilmunud debüüt, suurepärane kolmikalbum «The Epic» kestis ligi kolm tundi. Nüüd ilmutas ta kõigest kuue looga ja veidi üle poole tunni kestva EP, aga mõistagi ei ole seda hirmugi, et mehel oleksid ideed otsa saanud. Sootuks vastupidi! Klassikalisest big bandʼist («Desire») calypsoʼni («Integrity») välja jõudev lühialbum on ülevoolav ja jõuline, sooja ja intelligentse saundiga.

Plaadile talletatud materjal valmis kevadise New Yorgi Whitney Museum of American Arti biennaaliks, kuhu on varem muusikalise kujunduse teinud kirev ja põnev seltskond alates Gogol Bordellost ja lõpetades Gang Gang Danceʼiga.

Washington on intensiivne ja meditatiivne ühtaegu, balansseerides kohati suisa füüsilise talutavuse piiril – siis, kui jõuab kontrapunkti ehk paari korraga kõlava, üksteise suhtes iseseisva meloodia juurde. Mõistagi ei ole siin midagi juhuslikku: nagu ka EP nimi «Harmony of Difference» otsekoheselt teada annab, on asja mõte rõhutada sarnasuste ja erinevuste tasakaalustamise kunsti ning üldist harmooniat. See kontseptsioon võib valedes kätes kõlada liiga paatoslikult ja õõnsalt, kuid Kamasi Washingtoni puhul see ei kehti.

Meisterlik «Harmony of Difference» on petlikule lühidusele vaatamata terviklik, võimas ja haarav, kuid mitte kordagi agressiivne ega pealetükkiv, tõestades vägagi veenvalt, et harmoonia erinevuste vahel on siiski võimalik.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles