Sürrealism leidis koha Kumus

Kumus täna avataval väljapanekul näidatakse Euroopa sürrealistlikku fotokunsti aastail 1922–1947. Teiste seas saab näha ka üht fotokunsti ajaloo tuntumatest töödest – Man Ray «Ingres’i viiulit». Foto: Repro

Täna avatakse Kumus üks selle maja tegutsemisaja kaalukamaid projekte: Euroopa sürrealistliku fotokunsti ajalooline näitus, mille kuraator on Quentin Bajac Prantsusmaalt Pompidou keskusest.

Tähelepanuväärseks teeb lisaks piltidele seintel selle näituse veel asjaolu, et see avatakse kõigepealt Eestis, siis jõuab väljapanek järgmisel aastal Mehhikosse, seejärel läheb üles Pariisi moodsa kunsti muuseumi Pompidou keskusse ning rohkem «Tegelikkuse sabotaaži» maailmas ei eksponeeritagi.

«Enamik näitusel olevaid fotosid on originaalid, töid on üle 150, aga eesmärk ei ole niivõrd eksponeerida sürrealismi klassikat, kuivõrd näidata selle liikumise suuremat haaret selle ajastu Euroopas,» ütles näituse koordinaator Ragne Nukk.

Eestisse jõudis hiljem

Tuntud nimesid siiski on: Man Ray, Dora Maar, Brassai, Eli Lotar, Claude Cahun jt. Man Ray foto «Ingres’i viiul» on üks tuntumaid fotosid fotokunsti ajaloost üldse.

«Ei saa öelda, et selle aja Euroopas oli selline asi nagu sürrealistlik fotograaf, fotograafid siiski katsetavad eri tehnikaid, aga kahekümnendate-kolmekümnendate Euroopas oli fotoaparaat juba nii levinud, et mitte ainult fotograafid ei pildistanud, vaid seda võis teha igaüks,» seletas Nukk ajaloolist tausta.

Samal ajal oli sürrealism kui idee levinud Euroopa kultuuriinimeste avangardsema ja radikaalsema osa hulgas ning muutunud ka ühiskondlikult tugevaks jõuks. Nii on ka näitusel «Tegelikkuse sabotaaž» sürrealistlikus vaimus (reaalsuse kõigutamine) ja tehnikas («põletamine», moonutamine) fotosid kirjanikelt, filmirežissööridelt jt.

Ehkki eesti kunstnikud käisid 20–30ndatel kunsti Mekas Pariisis, ja ehkki Pariisis oli sellal moes sürrealism, ei olnud näitusel kajastataval perioodil eesti kunstil ega eriti mitte fotokunstil sürrealismiga erilist seost. «Eestis avastati sürrealism ikka alles pärast Teist maailmasõda, meile tuli ta Ülo Soosteri maalidel,» möönis Nukk.

Sürrealism tuli maailma kultuuripilti pärast Esimest maailmasõda prantsuse ideoloogi ja kirjaniku Andre Bretoni eestvõttel, liikumise moodustasid sõjas ja ühiskonnas pettunud kunstiinimesed, kes soovisid purustada reaalsust (surrealisme tähendab prantsuse keeles üleloomulikku reaalsust).

Lõpp loogikale!

Algul tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele, süüdates kunstis rohelise tule spontaansele, alateadlikule eneseväljendusele. Voolu ristiisa oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire.

Maalikunstis andsid tooni Dali, Magritte, Miro; abstraktsioonid, fantaasia, hallutsinatsioonid. Tõeline sabotaaž viidi ellu aga fotokunstis.

Kui kirjanduses tähendas sürrealism tollal eelkõige «automaatset kirjutamist», siis kujutava kunsti osas nägi Breton just fotokunstis vastet automaatsele kirjutamisele: moonutamisega, äpardustega nagu fotogramm ja muude tehniliste fopaadega manipuleeriti tegelikkust ning püüeldi Bretoni sõnul «üha puhtama alateadvuse poole, mis on üha enam kütkestatud tunnetemaailmast».

Laiem eesmärk oli lõpetada mõistuse, moraali ja loogika valitsusaeg, luua kunsti, mis ei vastaks moraali ega esteetika põhimõtetele.

Fotokunstis on alates 1930ndatest sürrealismi avaramalt levitanud reklaamid, moefotod, kogu see bränditööstus. Kommertslikud eesmärgid kasutasid ära sürrealismi ja sürrealism kasutas ära kommertsi, tundub tagantjärele.

Sürrealismi nn kuldaja fotokunsti näitus jõudis Eestisse tänu direktriss Sirje Helme headele sidemetele Euroopas. Kui Kumu avati, võeti kohe ühendust Euroopa parimate muuseumidega, Pompidou keskus oli seepeale ka ise koostööst huvitatud.

Selle näituse juures olid abiks ka Prantsuse saatkond, Prantsuse kultuurikeskus ja Euroopa Liidu Prantsuse presidentuur.

Näitus

«Tegelikkuse sabotaaž. Sürrealism Euroopa fotokunstis 1922–1947»
Kuraator: Quentin Bajac (Centre Pompidou)
Kujundaja: Andres Tolts
Kumu suur saal
30.10.2008 – 11.1.2009

Sündmused

Filmid, loengud
Kumu auditooriumis kell 18, tasuta loengutele järgnevad sürrealistide elu ja loomingut käsitlevad dokumentaalfilmid
5.11 Raivo Kelomees, «Moonutatud kehad»
12.11 Tiina Abel, «Ihaldatud asjad»
19.11 Liina Siib, «Linn kui kuriteopaik»
26.11 Sirje Helme, «Sürrealistlikud fantaasiad eesti kunstimaastikul»
Keraamikakursus Kumu kunstikoolis
14.11 kl 17–19, 5.12 kl 17–19 Aigi Orav, «Fototrükk»