/nginx/o/2018/05/27/7868127t1ha8a9.jpg)
Eesti Vabariik sai tänavu 100. aastaseks ning sel puhul valmis Elle-Mari Talivee, Kaupo Meieli, Mari Niitra ja Peeter Helme raamat «Just sellist Eestit. Eesti Vabariigi 101 aastat ja 101 suurkuju», mis vaatab nii minevikku, olevikku kui tulevikku.
Eesti Vabariigi 101 aastat ja 101 suurkuju jõudsid raamatusse
27. mai 2018, 22:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neli autorit, kõik sündinud eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel, kirjeldavad esseistlikus laadis mõne tuntud kangelase või antikangelase abil iga aastat vahemikus 1918 kuni 2018. Raamatu lehekülgedelt leiab ülevaate poliitikute, sportlaste, kirjanike, kunstnike, sõjameeste, küüditajate, saatejuhtide, teadlaste ja paljude teiste elust. Eesti suurkujud võimaldavad niiöelda siseneda mõnda ajastusse, et seda mõista ning samuti avavad üksikisikud ukse mõnda nähtusesse või protsessi, mõelgem näiteks Kutsu-Juku peale, kes oli Eesti esimene animakangelane ja kellest algas ju kodumaise animatsiooni võimas võidukäik.
Raamatus on 101 lugu 101 mõjukast inimesest, kes on Eesti Vabariigi elu ja inimesi saja ja ühe aasta jooksul kujundanud. Neid kõiki võib autorite sõnutsi nimetada suurkujudeks, kuigi mõnigi raamatu kangelane on Eesti ajaloos pigem antikangelane ja mõni polegi päriselt elanud inimene (või üldse inimene). Teoses kohtuvad Eesti Vabariigi loojad Hugo Kuusner ja Konstantin Päts, kindralleitnant Lembit Pärn ja standartenführer Alfons Rebane, nõukogude võimu teostajad Boris Kumm ja Nikolai Karotamm, saatejuhid Vahur Kersna ja tädi Ruth, poliitikud Andrus Ansip ja Edgar Savisaar, samuti Mart Kadastik, Anu Saagim ja Kelly Sildaru ning väga paljud teised.
Raamatu autorid on teose eessõnas kirjutanud: «Selle raamatu kaante vahel on 101 esseed 101 inimesest, kes on Eesti Vabariigi elu ja inimesi saja ja ühe aasta jooksul kujundanud. Võime neid kõiki nimetada suurkujudeks, kuigi mõnigi raamatu kangelane on Eesti ajaloos pigem antikangelane ja mõni polegi päriselt elanud inimene. Või üldse inimene. Oleme leidnud seosed 101 aasta ja 101 inimese vahel, järgides ajatelge loogikaga, mille tulemusena avaneb lugejale loodetavasti pilt sellest, kuidas Eesti aeg ja Eesti inimesed on põimunud, moodustades terviku, mida nimetamegi Eesti Vabariigiks. 2018. aastal täitus Eesti Vabariigil sada aastat. See on sümboolne teetähis, mis paneb meid samaaegselt meenutama minevikku ja vaatama tulevikku, mistõttu ei ole meiegi käsitlenud üksnes neid inimesi, keda meie seas enam ei ole, vaid kirjutanud neistki, kes praegu ja võib-olla alles järgnevate aastate jooksul Eesti Vabariigile oma näo annavad.»
Iseloomustamaks iga aastat, on raamatus ajastule iseloomulikud väljavõtted ajakirjandusest. Raamatu konsultant oli Jüri Käosaar, keeletoimetaja Veste Roosaar, kujunduse tegi OÜ Vanatühik ja kirjastas Post Factum.
«Just sellist Eestit» autorid on:
Peeter Helme (sündinud 1978) on kirjanik, ajakirjanik ja toimetaja, õppinud Tartus, Göttingenis ja Berliinis ajalugu, kunstiajalugu ja usuteadust. Mitme proosaraamatu autor, Vikerraadio toimetaja ning saatejuht.
Mari Niitra (sündinud 1979) on Liivi muuseumi juhataja, semiootik ja lastekirjanduse uurija. Avaldanud kirjandusteaduslikke artikleid ja kriitikat, koostanud ja toimetanud raamatuid.
Kaupo Meiel (sündinud 1975) on kirjanik, ajakirjanik ja toimetaja. Avaldanud luulet, esseistikat, kirjanduskriitikat ja lühivorme. Kirjastuse Post Factum toimetaja.
Elle-Mari Talivee (sündinud 1974) on Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonna juhataja ja vanemteadur. 2017. aastal sai doktorikraadi. Doktoritöö teema on «Kuidas kirjutada linna. Eesti proosa linnamaastik aastail 1877–1903».