Üllataval kombel pole Ingmar Bergmani filmikunst siinsetel ekraanidel kuigi sagedane külaline.
Uneskõndijate festival teeb ilusa reveransi lahkunud Ingmar Bergmanile
11. november 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimati toimus ulatuslikum filminädal 2003. aastal – seoses Bergmani 85. sünnipäevaga. Kolmes linnas jõudis toona ekraanile kokku kuus filmi, sh «Maasikavälu» ja «Fanny ja Alexander».
«Uneskõndijate» festival, kes on ka varem klassikutele reveransse teinud, püüab auke lappida. Tegu on Rootsi Instituudi vahendusel maailmas ringleva 7-filmilise retrospektiiviga, kuhu mullu surnud Bergmani kõige tuntumate teoste kõrval kuulub ka vähemtuntuid, sh «Naised ootavad mehi» (1952), «Naiste unelmad» (1955) ja «Rääkimata kõigist neist naistest» (1964) – viimane neist Bergmani esimene värvifilm üldse!
Mõistagi kuuluvad kõik kolm rubriiki «Ingmar Bergman ja naised», nagu märgib tõlkija Ülev Aaloe – tõestades, kui hästi oskas Bergman naisnäitlejaid ekraanil lahti mängitada. Programmist tervikuna soovitab Aaloe, kes on eesti keelde vahendanud ka Bergmani mälestusteraamatu «Laterna magica», mitte vahele jätta «Sosinaid ja karjeid» – visuaalselt kaunist ja emotsionaalselt erakordset teost, mille eest Sven Nykvist võitis 1972. aastal ka parima operaatoritöö Oscari.
«Minu jaoks on see üks paremaid Bergmani filme üldse,» kinnitas Aaloe.
Varasematest teostest väärib Aaloe sõnul ennekõike tähelepanu «Suvi Monikaga» (1953), mida Bergman ise pidas oma esimeseks suureks kordaminekuks. «See avaldas suurt mõju prantsuse «uuele lainele» – Jean-Luc Godard ise on seda märkinud – ja omamoodi kummarduseks Bergmani filmile on stseen Francois Truffault’ filmist «400 lööki», kus poisikesed pätsavad kino ees asuvalt reklaamitahvlilt sensuaalse Monika (noor Harriet Andersson) pildi.»
Kuuendat retrospektiivi kuuluvat filmi «Sügissonaat» (1978) soovitab Aaloe vaadata ainuüksi juba sellepärast, et lavastusena on see heade eesti näitlejate esituses Eesti Draamateatri repertuaaris.
Veel jõuab vaatajate ette Marie Nyrerödi dokumentaalfilm «Bergmani saar», kus 88-aastane Bergman räägib Fåröst – oma kodusaarest.
Vanameister: Bergman
«Naised ootavad mehi» (1952), «Suvi Monikaga» (1953), «Naiste unelmad» (1955), «Rääkimata kõigist neist naistest» (1964), «Sosinad ja karjed» (1972), «Sügissonaat» (1978), «Bergmani saar» (2006),
Tallinna kinos Sõprus 12.–17. novembrini. Filmid on tõlketa, ingliskeelsete subtiitritega.