Viljandi pärimusmuusika festivali pealik Ando Kiviberg on väga hästi kursis etteheidetega seoses festivali mentaliteedi allakäimisega ja paralleelide tõmbamisest Õllesummeriga ning tõdes, et ürituse ellujäämise nimel plaanivad nad kindlasti teha olulisi muudatusi.
Kurja juureks on Kivibergi sõnul toidutänav, mis algselt oli mõeldud selleks, et festivali külastajad saaksid hõlpsa vaevaga kõhu täis ega peaks seisma Viljandi üksikutes olemasolevates kohvikutes pikkades järjekordades.
Nüüd aga on välja kujunenud olukord, kus inimesed, kes pärimusmuusikast lugu ei pea ega festivali vastu huvi ei tunne, arvavad, et toidutänav ongi folk ning oma hoolimatu ja üleoleva suhtumisega muudavad seal lärmates festivalikogemuse teiste külaliste jaoks vastumeelseks.
«Nagu üks mu sõber tabavalt ütles – ülevalt Lossimägedest pärast võimsat muusikalist elamust alla toidutänavale tulles on tunne, nagu astuks solgiämbrisse,» tõdes Kiviberg.
Festivali algusaastail hoidsid üritusest mittehuvituvad inimesed tema sõnul sealt eemale, kuna tundsid, et see pole «nende rida» ja et neil on seal ebamugav. «Aastate möödudes hakkasid nad ennast kindlamini tundma ja kohal käima, aga kahjuks nende suhtumine ei muutunud ja selle asemel, et teistega koos festivali nautida, hakkasid nad suud pruukima ja ümbrust risustama. Nii ongi juhtunud, et vaatepilt kontserdipaikades ja nende ümbruses on drastiliselt erinev, et mitte öelda vastandlik.»
Pealiku sõnul tulevad festivali korraldajad septembris kokku, et toimunut analüüsida ja teha plaane järgmiseks aastaks ning siis arutatakse tema kinnitusel kindlasti ka võimalikke lahendusi, kuidas käest läinud õhkkonda uuesti «terveks ravida».
«Kindlasti mõtleme mingid lahenduskäigud välja. Mina ja kõik kolleegid tõesti väga armastame seda üritust ja ideed ja kavatseme kogu oma jõu ja nutikuse appi võtta, et edaspidi oleks õhkkond festivalil igas mõttes terve. Viljandi pärimusmuusika festivalil on tuhandeid andunud austajaid ning see teadmine ei luba meil alla anda,» lubas Kiviberg.
Postimehe fotograaf Raigo Pajula kirjutas tänases lehes, et ta on Viljandi folgil käinud vähemalt 15 aastat, kuid tänavu oli esimene kord, kui ta ei kippunud enam minema, sest teda heidutas viimaste aastate muutuv publik ja rahvamass, mis sarnaneb Pajula hinnangul Õllesummeri omaga.
«Eks publik kujunebki vastavalt pakutavale. Õlletelgid, batuudid, aga ka kuni viis eurot maksev mulgipuder ehmatab vana hea folgi märsilohistaja ära. Täiesti kindlalt on folgiga lõpp, kui seal saab teoks esimene benji-hüpe,» kirjutas Pajula.