Helgi Sallo on oma pikaajalilse kolleegi Anne Veesaare kinnitusel üdini näitleja ja täielik professionaal, kes annab endast ka proovides kõik ning ei tee kunagi midagi üle jala.
Anne Veesaar: Helgi Sallo on üdini näitleja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Helgist olen ma valmis alati rääkima,» vastas Anne Veesaar palvele Helgi Sallot tema juubelil kirjeldada. Näitlejad on alates 1993. aastast koos mänginud ETV sarjas «Õnne 13» ja näitlevad sel suvel koos etenduses «Head ööd, ema.»
Veesaar tõstis esile Sallo professionaalsust ning võimet endast kõik anda, seda nii laval, teleekraanil kui ka proovides, olla «üdini näitleja.» Helgi Sallo andvat ka tehnilises proovis teksti lugedes endast kõik emotsioonid. Näitlejatel on ütlus, et hea partner on juba pool rolli ning Veesaare sõnul kinnitab Salloga koos töötamine seda sajaprotsendiliselt, koos laval olles tunnevad mõlemad ennast teineteise toel väga kindlalt.
«Me mõlemad lihtsalt ootame mõlemad metsikult neid õhtuid, kui etendust mängida saame, sest meile meeldib teineteisega laval kohtuda. Lähme lavale ja meie vahel hakkab särisema, sest tema annab endast nii palju, et mulle tundub nagu mul ei olegi vaja seal midagi teha. Ma lihtsalt vahin teda suu lahti laval, selle asemel, et ise mängida,» naeris Veesaar.
Tema sõnul on täielik juhuste kokkulangevus, et nad praegu koos etendust «Head ööd, ema» mängivad, kuid enam ei kujutaks ta kedagi teist ette nii lühikese ettevalmistusajaga rolli täitma.
«See oli nagu taeva kingitus, et see kõik niimoodi läks. Asjad lähevad lihtsalt, ühel hetkel hakkavad õigesti ja hästi minema ja see läks nii,» sõnas Veesaar. Ta rääkis, et Helgi Sallo on oma rolli üle ka ise ääretult rõõmus, juubilar on seda nimetanud isegi oma elu rolliks.
«Talle meeldib seda mängida, sest see on hoopis erinev sellest, mis ta seni teatris teinud on. Ta võib-olla polegi saanud kunagi endast laval nii palju anda, operetis on vaja lihtsalt võhma ja muusikalis särtsu. Nüüd on tal draamaroll, kus ta saab oma hinge, tundeid ja armastust jagada,» kirjeldas Veesaar.
Tema sõnul armastab publik Sallot tema aususe, professionaalsuse ja laval endast kõige andmise pärast, kaasnäitlejad aga hindavad intensiivust, mõttekiirust ja fantastilist mälu.
«Rahvas armastab Helgi Sallot nii väga, sest ta ei kavalda, ta annab kõik ära, mis tal on. Ta rebib oma hinge lahti ja näitab seda. Ta ei tee mitte kunagi kõige halvemas mõttes haltuurat, ei täida kohta, ei tee «kuidagi» ära. Ta ei astu niiviisi ühtegi sammu ei proovis ega laval, ta on ise selle kõigega alati kaasas,» kiitis Veesaar staažikat kolleegi.
Veesaar meenutas, et tema esimesed mälestused Sallost sai ta televiisori vahendusel ning nendeks olid duett Kalju Terasmaaga «Sulle kõik nüüd ütlen» Horoskoobi saatest ning muusikal «Mam'zelle Nitouche.» Oma silmaga nägi Veesaar Sallot laval siis, kui Estonia teater tegi Valga kultuurimajas väljasõiduetenduse «Pühapäev Roomas.» Hiljem, pärast seda kui Veesaar Valgast Tallinna kolis, sai temast tihe Estonia teatris käija ja Sallo talendi austaja.
Isiklikult kohtusid naised 1993. aastal «Õnne 13» võtetel. «Esimesel võttepäeval sain temaga tuttavaks, varem meid ei tutvustatud, alles võttel kohtusime. Kui läksime tööle, kõik pidi olema juba ette valmistatud ja töö läks kohe lahti,» rääkis Veesaar. Näitlejanna sõnul oli tal suur aukartus vanema kolleegiga koos töötama hakkamise ees.
«Loomulikult, ma ei julenud temaga isegi samas toas alguses olla. Ta on selline inimene, kes ei aja mingisugust plärajuttu tööd tehes,» sõnas ta.
Tehniliste, logistiliste ja lavastuslike iseärasuste tõttu olid Õnne 13 võttepäevad esimestel hooaegadel väga intensiivsed ja pikad. Veesaar imestas, kuidas tollase tehnikaga üldse episoodid üldse valmis filmida jõuti. Sel ajal kui kaamerat sätiti ja juhtmeid-relsse veeti, harjutasid näitlejad omavahel teksti ja järgmisi stseene.
«Mitte mingisugust omavahelist juttu ei olnud ja siis mõtlesin, et issand, ta on tegelikult nii tähtis.
Hiljem sain aru, et Helgi keskendus ainult tööle ja nii ongi õige, mitte ei ole vaja mingeid muid jutte ajada töö ajal,» meenutas Veesaar.
Isiklikult hakkasid kaks näitlejannat suhtlema alles viiendal-kuuendal hooajal kui reisiti koos Marokosse. «See oli 1998. aastal, alles siis hakkasime muid jutte ka rääkime,» ütles Veesaar. Tema sünul hindab ta vanema kolleegi juures tööle keskendumist ja oma aja hindamist. Seetõttu tehakse töö ajal tööd ja puhkuse ajal puhatakse.
«Kui ta hakkab midagi tegema, siis ta haarab sellest kohe kinni ja teeb konkreetset tööd, tühjale-tähjale tema juba aega ei raiska. Kui ta puhkab, siis ta puhkab ja ei sega seda jällegi mitte millegi muuga. Teeb kõiki asju, kui teeb ühte asja, siis teeb seda hästi, jõuliselt ja konkreetselt,» kirjeldas ta.