Teater NO99 seekordne ettevõtmine alapealkirjaga «Kohtumised» ja numbriga 83,5 oli mitmetasandiline kohtumine: inimeste ja rollide, naeru ja pisarate, korra ja kaose, mõiste ja metafoori vahel.
Majandusvoolude elukool NO99 teatris
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtumiste jada saab alguse teatri ja majanduskriisi kohtumisest. Kavalehel kirjeldatakse praegust majandusolukorda kui toimetulekukooli, mis sunnib vahetama rolle, kohanema harjumatute olukordadega. Seda teater NO99 tegema hakkabki. NO99 ei lase majanduskriisil end nügida, vaid hüppab kohe kapotile.
1. kohtumine – rollivahetus
Kaks päeva enne aktsiooni kulminatsiooni kutsub teatri juht ja lavastaja Tiit Ojasoo oma meeskonna kokku ja laseb igaühel uue rolli valida. Näitlejast saab turundusjuht, turundusjuhist näitleja, helimeistrist koristaja ja kassapidajast direktor.
Kas Majakovski tore mõte «...meie maal kõik tööd on head, vali millist tahad!» kehtib ka tänapäeval, saab uurida teatri töötajate nägudelt (leiab juutuubist), kui nad oma uusi rolle paberilehekeste pealt maha loevad.
Kõik saavad endale uued ja huvitavad rollid, välja arvatud Jaak Prints ja Tiit Ojasoo, esimene põhjusel, et tal ei vea, ja teine seepärast, et tema kogu asja veab.
2. kohtumine – proov
Uus turundusjuht Gert ajab järgmisel päeval meeskonna juba varahommikuks kokku. Kõik on elevil. Laiselda pole aega kellelgi, sest uued suhted nõuavad kõvasti peamurdmist. Vastsed näitlejad varjavad oma suhteid teiste eest proovisaalis.
3. kohtumine – etendus
Lavastuse esimene osa koosneb sketšidest. Põrandale teibitakse mänguruum, millel tegevus toimub, mitteosalevad näitlejad jäävad lava äärtesse pealtvaatajajaiks, mis muudab päris pealtvaatajad omamoodi rohkem osalisteks.
Sketšid räägivad kohtumistest kerjuse ja vargaga, müüja ja mitte-müüjaga. Armastajate kohtumine algab kurvalt, sest poiss tahab tüdruku maha jätta, kuna too on liiga paks, aga lõpeb õnnelikult, sest tüdruk lubab alla võtta. Nii ühiskonnakriitilisuse kui koomilisuse element peituvad tõsiasjas, et tüdruku kehastaja on ideaalkaalus ja muidu ilus vastne näitleja / endine kostüümiala juhataja Sirli Vee.
Eriti grotesksel viisil peegeldavad ühiskonda autosõidu-sketšid: hiljutise Kapoti-Arvo juhtumile keeratakse vint peale ülinaljaka mitteverbaalse dialoogiga, mis toimub autos istujate süles aeleva liiklusreguleerija ja mossis autojuhi vahel.
Aktsiooni teise osa algul kannavad vastsed lavameistrid Sergo Vares ja Tambet Tuisk kokku hiigelpikki laudu ja ehitavad neist maja sümboliseeriva konstruktsiooni.
Seejärel hakkab perenaine Viktoria Toompere majas ise oma käe järgi mööblit sättima. Koju saabub ka peremees Jaak Prints, nägu naerul, kuid nõudlik telefonihelin kaotab muheluse peremehe näolt ja ta läheb tormiks.
Näksi porgandit
Jaak hakkab laamendama. Ta lõhub ära mitte ainult kõik, mis kätte satub, vaid kõik, mida üldse lõhkuda annab. Nõud klirisevad vastu maad, nii et killud publikus. Perenaine on küll veidi hämmeldunud, kuid üldiselt äraootaval seisukohal. Selline energiate konflikt muudab kogu stseeni eriti koomiliseks. Rääkimata sellest, et lõhkumise põhjuseid võib vaid oletada.
Järgmises stseenis koristavad Jaak ja Viktoria kõik rahulikult ära ja teibivad katkiläinu kinni. Nii saame ehk välja ka oma keerulisest majandusolukorrast. Peaasi, et jätkuks teipi ja rahulikku meelt.
Aktsiooni lõpuks tuuakse välja peremehe poest toodud beebiporgandid, mis vist ainsana purgaa küüsist pääsesid, ning kui telekas ka uuesti vähemalt sahisema hakkab, ongi kõik jälle korras nagu Norras. Nii et rahu, inimesed, me saame hakkama. Näksime porgandit ja naudime elu!
Teatriaktsioon
«Aktsioon: kohtumised»
Lavastaja Tiit Ojasoo
Kunstnik Risto Kübar
Näitlejad Jaak Prints, Viktoria Toompere, Ain Saviauk, Sirli Vee jpt
28. novembril teatris NO99