Postimehe žürii hindab võistlusfilme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommentaarid
Jaanus Rohumaa
teatrilavastaja
PÖFFi põhiprogrammi üks julgemaid valikuid on «Suvetunnid», sest see pole vähimalgi määral «festivalifilm». Nendel teemadel räägivad tänapäeval hoopis seebiseriaalid ja teevad seda pealiskaudselt ning küündimatult. See film on ladus, õhuline, rahulik ja pisut pikavõitu.
Kuid ma vaatasin selle hea meelega lõpuni ja nägin kui Muhamed ära kõik eluasemed. Nii enda kui vanavanemate omad ja mõtlesin, mis on kodu. Majadele annavad hinge inimesed. Kõlbab vaadata kinos ja kodus. Hindeks 4.
«Lumi» on sedavõrd takerdunud teos, et siinkohal näib sobiv isiklikku hindamispõhimõtet avada.
1. Mida tegijad tahtsid?
2. Kuidas see neil välja tuli?
Selle filmiga on nõnda. Ilm on valu täis. Kunst peab aga puhastama. Aken või uks peab teoses olema. «Lumi» tahab meid rivist välja lüüa ja teebki seda. Ega too sinna tagasi. Ei tulnud välja. Aga valu pärast 3.
Tiina Tauraite
näitleja
Põlvkondadevaheliste väärtushinnangute erinevustest annab ju filmi teha küll. Paraku, «Suvetundide» teemaarendus lohiseb ja tugevat konflikti välja ei kasva. Näitlejad on sunnitud tegutsema markeeritult ja sellises olukorras ei suuda isegi Juliette Binoche midagi päästa. Film hääbub ja hääbub ja hääbubki... 1!