Uus ooper: suhtekolmnurk moodsas võtmes

, muusik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mees katuselt Jarek Kasari kehastuses tuleb päästma õnnetut naist, keda mängib Hannaliisa Uusma.
Mees katuselt Jarek Kasari kehastuses tuleb päästma õnnetut naist, keda mängib Hannaliisa Uusma. Foto: Maarja Mõttus

Jarek Kasari esimene ooper «Katuselt» põhines suuresti äratuntaval suhtekolmnurga mudelil: on Mees ja Naine ja siis veel üks kõrvaline mees. Äratuntav oli nii mõnigi klišee. Kas või kolmanda tegelase enesemääratlus Katusemehena viitas juba üsnagi otseselt ja üheselt mõistetavalt Karlssonile katuselt. Oluline on aga, kuidas äratuntavat esitleda.



Meeste ja naiste suhted on keeruline teema. Samas iga paari lugu on erinev ja nii on ka Kasari-Uusbergi libreto, lähtudes kas või oma valitud metafooridest suhteprobleemide kirjeldamiseks. Juhmivõitu töönarkomaanist Mehe (Uku Uusberg) jaoks on esikohal materiaalne edu, tähelepanuta jääb aga Naine (Hannaliisa Uusma). Kes mitte ainult ei soovi, et teda märgataks, vaid kellel on romantilised unistused. Nende suhtes on auk, mis on näha ka füüsiliselt suure praona paari elamus. Konflikt ei eksisteeri vaid sugude, vaid ka väärtus­orientatsioonide vahel.

Ootamatu ilmuja

Konflikt ilmnes ka tegelaste sisemaailmas. Mehe puhul tuli laulus «Ninnunännutamine» välja tema ihalus raha ja teemantide järele ning põlgus õrnuse suhtes, mida Mees pidas «nõmeduseks». Selgelt joonistus välja neurootiline idée fixe materiaalse edu saavutamise suhtes, mida kinnistas kas või korduvmotiivina esinenud mantra vastutus-rahakasvatus jne. Aga tekkis küsimus: milleks talle siis Naist vaja?

Mitut head asja maksimum­ulatuses korraga enamasti ei saa ja kumbki koges teatud kognitiivset dissonantsi. Naine võis ju hellitada printsessiunelmaid («Väikese tüdrukuna»), aga materiaalne kindlustatus on ju samuti tema huvides, muidu poleks ta Mehega kokku sattunud.

Katusemehe (Jarek Kasar) ilmumine ajab Naise elevile oma spontaanses, salapärases ja kelmikas olekus. Kas siit koorub välja klassikaline armukolmnurk? Pigem mitte, sest siis, kui Naine on valmis Katusemeest suudlema, ehk isegi kibeledes kirglikemate armurõõmude järele, on Katusemehel just aeg lahkuda.

On selge, et Katusemehel pole kavas konfliktolukorda ära kasutada. Ta tundub pigem kõrvalise, ent aktiivse vaatlejana, kelle välja manamiseks piisab vaid läbi kajaefekti söödetud ohetest.

Raske nädal

Pinge jõuab haripunkti reedel. Naine heidab vihast sokid Mehe pihta ja lööb lahti laulu «Medikament», mille sõnad kinnitavad, kui problemaatiliseks on Mehe ja Naise suhe ikkagi kujunenud. Mees üritab olukorda päästa õhtusöögi-ettepanekuga. Ent saadud võimaluse, mille kallal Naine vaeva näeb, saates isegi Katusemehe pikalt, laseb ikkagi käest, jäädes tulemata ja maandudes lõpuks purjuspäi diivanile magama.
Murrang saabub laupäeval, kui Mees viimasel minutil ärgates hoiab ära Naise katuselt alla kukkumise. Jäik karjeristlik hoiak hakkab viimaks mõranema.

Pühapäeval ilmub Naise une ajal välja Katusemees, kes kohtub esimest korda Mehega. Katusemehe ja Mehe vahel areneb dialoog, mis kulgeb konfrontatiivsest vaidlusest (Mehe senine liin on olnud vale ja võlts, kõlab Katusemehe süüdistus) kuni mõlema mehe katusele minekuni. Korrutades mantrat – vastus küsimusele, mis selle kõige mõte on – seni, kuni meil pole mõtet, me oleme ikka siin.

Süžee struktureeritus nädalasse kestusse viitab tsüklilisele ajakäsitlusele. Kuigi Mees lõpuks embab Naist täies siiruses, on võimalik, et raske nädal kordub täpselt samamoodi. Kuid eksisteerib ka võimalus suhteaugust üle saamiseks: katusemantra idee sugereerib, et mõtestamata eksistents hoiab paari endiselt kinni oma probleemides. Millest on aga võimalik üle saada, kui õppida tunnustama teist ja tasakaalustama erinevaid huve suhtes. «Katuselt» käsitleb üsna ausalt sugudevahelisi erinevusi ning ka seda, mida on õieti vaja harmooniliseks kooseluks.

Uusbergi robustne maskuliinsus, mida lauldes toestasid äkilised ksülofoni- ja kitarriliinid, ning Kasari lõdvalt elegantne koomilisus olid üsna nauditavad.

Kõige enam säras aga Uusma. Mitte üksnes kõrge kompetentsi poolest laulu osas, vaid ka lavaline olek, kus koos eksisteerisid enesekindel jõulisus lapseliku haavatavusega, sugereeris tema sobivust lavale nagu kala vette. Uusmal jagub piisavalt karismat, et portreteerida üht noort naist oma soovide, unistuste, kapriiside ja frustratsioonidega viisil, mis kõnetab publikut.

Kordaläinud katsetus

Kasari muusikaline ja lüüriline talent kandub orkestraalse muusika ja ooperisüžee konteksti väga hästi. Juba oma varasemas loomingus on täheldada üsna arenenud harmoonilist taju, eklektilist tunnetust ja orkestraalset vaistu kõlavärvide sobitamisel. Selles kontekstis oli noorteorkester Reaalmažoor sobiv koosseis toetamaks helilooja muusikalisi mõtteid.

Ooperi klassikaline suhte­draama pole küll oma konfliktiderägastiku ja õnneliku lõpu mõttes teab kui revolutsiooniline. Kuid see polegi tähtis. Oma nägemus tundub Kasaril-Uusbergil inimsuhetest olevat ja miks mitte esitleda seda formaadis, kus solvumised ja frustratsioonid elatakse välja lauldes? Kasari esimest katsetust ooperivallas võib lugeda kordaminekuks.

Uus ooper
«Katuselt»

•    Helilooja: Jarek Kasar
•    Libreto: Jarek Kasar ja Uku Uusberg
•    Lavastaja: Uku Uusberg
•    Kunstnik: Jan Tomson
•    Laval: Hannaliisa Uusma, Uku Uusberg, Jarek Kasar
•    Esietendus NO99 Põhuteatris
13. septembril

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles