Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

«Suvi» tuleb, mis sest, et alles sügisel

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
«Suvi», lõpuks restaureeritud. | FOTO: Kaader filmist

Filmipärandi restaureerimine jätkub ka programmi «Eesti film 100» raames – «Suvi» taasesilinastub suurel ekraanil 3. novembril –, kahjuks mitte sellise hooga, mida eeldaks juba järgmisel aastal tähistatav eesti filmi suur juubel.


Põhjusi on mitu – kõigepealt jätkuv alarahastus, mis on omakorda seotud poliitikutest rahajagajate nõutuse ja teadmatusega kogu filmivaldkonna suhtes, aga puudu on ka ühtne restaureerimisprogramm ja -üksus ning selgeks pole vaieldud põhiprintsiipe, näiteks seda, kas ennistamine peaks seisma näoga arhiivi või levi, st vaataja poole.

Senine mudel, mille järgi telliti filmide restaureerimine Soomest, on osutunud liiga kulukaks ja aeglaseks. Hinda tõstab ka arhiivinegatiivi ja vähemalt ühe esituskoopia tegemine, näiteks samuti Soomes ennistatud «Suve» puhul on sellest juba loobutud, piirdudes digitaalse HD-koopiaga, ehkki vaja oleks restaureeritud film kanda ka filmilindile.

Igaüks võib ise välja arvutada, kui kaua aega läheks pärandi restaureerimiseks, kui aastas tehakse korda maksimaalselt kaks filmi, ennistamist vajavaid linateoseid on aga kaugelt rohkem kui sada.

2008. aastal osteti Venemaa filmiarhiivist, kus on hoiul suure osa eesti filmide originaalnegatiivid, korraga kümne mängufilmi koopiad – neist on praeguseks taastatud üksnes «Nukitsamees», «Hukkunud Alpinisti hotell» ja «Suvi», DVD-d pole väljas ühestki.

Järge ootavad veel «Vallatud kurvid», «Viini postmark», «Värvilised unenäod», «Tuulte pesa», «Arabella, mereröövli tütar», «Naerata ometi» ja «Inimene, keda polnud».

Nende kõige lihtsam restaureerimine, ilma arhiivi- ja esituskoopiateta, maksaks endises rahas umbes miljoni. Tänavu moodustas eelarveline restaureerimisraha sellest ainult poole.

Lootust süstib see, et Eestisse on paari viimase aasta jooksul tekkinud juba kolm digikeskust, kus on võimalik ka filme taastada: lisaks rahvusringhäälingule tegutseb üks veel Nukufilmi stuudio juures – seal on kavas lähemal ajal restaureerida «Naerata ometi» ja 3D- ehk stereoskoopilised nukufilmid «Suveniir» ja «Kui mehed laulavad».

Kõige suuremaid plaane haub aga Eesti Digikeskus, kes arendab praegu välja terviklikku lähenemist filmipärandi taaskasutusse toomiseks, alates moodsaima aparatuuri muretsemisest ja lõpetades oskustööjõu koolitamisega.

Ennistatud filme

•    «Viimne reliikvia», «Kevade», «Nipernaadi», «Nukitsamees», «Ideaalmaastik», «Hukkunud Alpinisti hotell», «Noored kotkad»

•    Valik Andres Söödi ja Lennart Meri dokumentaalfilme

•    Priit Pärna animafilmid, valik Rein Raamatu, Elbert Tuganovi ja Heino Parsi animafilme

Tagasi üles