Kultuuriministeeriumi asekantsleri ja kultuuripoliitika arengusuundade koostamise juhtrühma esimehe Ragnar Siili sõnul loobus ministeerium 1998. aastal vastu võetud kultuuripoliitika arengusuundade tulemuste hindamisest. Analüüs põhialuste elluviimise kohta on kavas tellida kultuuriteadlastelt.
Arengusuundadest saab juhis
30. oktoober 2011, 14:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millised on teie arvates suurimad eksimused?
Seda, kas midagi on valesti tehtud, ma öelda ei oska. Niisugust hinnangut saavad anda kultuuriavalikkus ja kultuuriuurijad. Kindlasti on tehtud midagi teistmoodi (näiteks käibemaksu tõstmine), aga need on olnud kas sunnitud otsused (majanduskriis) või poliitilised otsused (vahepeal on kultuuripoliitiline suund muutunud).
Samuti ei ole kõiki eesmärke suudetud täita rahapuudusel (kas või kultuuritöötajate palk). Riigikontrolli viimaseid raporteid lugedes ei ole kõik otsused aastate jooksul olnud ehk jätkusuutlikud (nt investeeringud), kuid see ei tähenda veel, et neid hooneid poleks Eestile vaja olnud. Seega puudusi võrreldes nii 1998. aastal soovituga kui hilisematel aastatel eesmärgiks seatud tasemetega kindlasti on.
Milline on uue arengukava eesmärk?
Tegemist pole arengukavaga, vaid arengusuundadega. Erinevus on peamiselt selles, et arengusuunad võetakse vastu riigikogus ja need on valitsusele aluseks kultuuripoliitika kujundamisel. Teiste sõnadega on arengusuunad kultuuriministeeriumile ja ka teistele ministeeriumidele tegevusjuhiseks.
Palun nimetage olulisemad ja teravamad probleemid, millega peaks uus arengukava tegelema.
Loodan, et uute arengusuundade näol on meil piisavalt selge tegevusjuhis edaspidiste otsuste tegemisel. See puudutab nii kultuuri finantseerimist, riigiasutuste ja eraõiguslike kultuuriorganisatsioonide toetamise põhimõtteid, kultuuritöötajate tasustamise ja loovisikute sotsiaalsete garantiide lahendamist, tasakaalu investeeringutes taristusse ja tegevusse (inimestesse). Kindlasti on oluline vaadelda kultuuri ja teiste eluvaldkondade seoseid ning toetada kultuuri senisest enam teiste poliitikate raames (sh majandus, turism, haridus, regionaalne areng, maaelu jne).
Kuidas kultuuripoliitika arengusuundi edaspidi uuendatakse ja mis alustel peaks valitsus riigikogule arengusuundade elluviimisest aru andma?
See mehhanism tuleb arengusuundades täpselt lahti kirjutada, kuid praeguse kava põhjal tuleks arengusuundi teatud regulaarsusega üle vaadata ja valitsus (st kultuuriminister) peaks igal aastal riigikogu ees täitmise kohta aruande esitama. See oleks justkui riigi kultuuripoliitika aastane raport riigikogule.
Kultuuriministeeriumi eelarves on 2012. aastast alates kultuuripoliitika ja -uuringute programm. Mida see täpsemalt tähendab?
Ühest küljest on sellest programmist võimalik katta kultuuripoliitika arengusuundade koostamisega seotud kulutusi, teisalt aga soovime hakata tellima ülikoolidelt ja uurimisgruppidelt paar-kolm kultuuriuuringut aastas.
Kindlasti soovime siinkohal koostööd teha Eesti Kultuuri Koja juures tegutseva kultuuriuuringute töögrupiga, et välja selgitada olulisi uurimisvaldkondi.