Kuhu peaks eesti kultuur arenema ja miks? Need on küsimused, mille üle hakatakse peagi Eesti Kultuuri Koja kokku kutsutaval koosolekul vaidlema. Uute sihtide seadmisel on abiks Eesti kultuuripoliitika arengusuundade tulemuste analüüs. Kultuuriministeeriumis valminud analüüsi olulisemaid valupunkte vahendab Heili Sibrits.
Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuulub 26 riigimuuseumi, lisaks kaks sihtasutust ja muuseume teenindav Ennistuskoda Kanut. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2010. aastal 245 muuseumi, milles säilitati 10 miljonit museaali.
Muuseumikülastuste koguarv on seni liikunud igal aastal tõusvas trendis, sest suurenenud on näituste arv – st näitusi vahetatakse tihedamini ning ühel ja samal inimesel on rohkem põhjust aasta jooksul muuseumi külastada; valminud on mitmed uued muuseumid ja paljud on läbinud uuenduskuuri; kasvanud on Eesti välisturistide koguarv ja muuseumid teevad reklaame.
2000. aastal püüdis kultuuriministeerium Eesti muuseumielu korrastada, kuid väikeste muuseumide liitmine suuremate külge jäi vastuseisu tõttu tegemata. 1997–2007 olid maakonnamuuseumid maavalitsuste hallatavad asutused, 2008. aastast jätkasid maakonnamuuseumid kultuuriministeeriumi hallatavate riigimuuseumidena.
2009. aastal algatatud maakonnamuuseumide liitmise kava ei realiseerunud taas kord muuseumijuhtide tugeva vastuseisu tõttu, kuid algatas laiema diskussiooni muuseumide rollist ühiskonnas. Selle tulemusena loodi 2010. aasta suvel Eesti Rahva Muuseumi juurde omakultuuride osakond, mille ülesanne on suunata maakonnamuuseumide käekäiku ja omavahelist koostööd.
Museaalide ostusummad on peaaegu kaks korda vähenenud: kui 2003. aastal oli Eesti Kunstimuuseumil kasutada 400 000 krooni (25 565 eurot) ja maakonnamuuseumidel igaühel 40 000 krooni (2556 eurot), siis 2011. aastal oli Eesti Kunstimuuseumil 12 782 eurot ning maakonnamuuseumidel igaühel 1278 eurot.
Tõsiseks murekohaks on muuseumide ruumipuudus ja olemasolevate hoiutingimuste olukord.
Eesti vabaõhumuuseumi külastuskeskuse – Ennistuskoja Kanut – Tallinna muuseumide ühishoidla hoonetekompleksi projekt on külmutatud, kuid on äärmiselt oluline planeerida selle objekti rahastamist ELi tõukefondide järgmisest perioodist.
Kõik 1998. aastal valitsuse tegevuskavas kavandatud objektid on kas lõpetatud, töös või käivad ettevalmistustööd: Hiiumaa muuseumi renoveeritud pikk maja avati 1998. aasta juunis, renoveeritud Valga muuseum avati 1999. aasta oktoobris, Eesti spordi- ja postimuuseumi hoone renoveeriti 2001. aasta suveks, Kadrioru loss renoveeriti 2000. aastaks, Eesti ajaloomuuseumi hoidlad Maarjamäel renoveeriti 2005. aastaks ning Suurgildi hoone avati 2011. aasta mais, Pärnu muuseumi renoveerimistööd veel käivad, eeldatavalt lõpevad need 2012. aasta I kvartalis, Kumu kunstimuuseum valmis 2005. aasta septembris ning avati külastajatele 2006. aasta veebruaris. Ehitamiseks võetud laen on praeguseks tagasi makstud.
2005. aastal algasid Eesti Rahva Muuseumi uue hoone Raadile ehitamisega seotud tööd (2005 rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, 2006 võitja väljakuulutamine, 2006–2011 projekteerimine ja territooriumi füüsiline ettevalmistamine).
Lisaks on olulisematest objektidest renoveeritud või ehitatud Eesti Rahva Muuseumi hoidlad Raadil (2005), Harjumaa muuseum Keilas (2005), Põlva talurahvamuuseumi kompleksi erinevad hooned (2006, 2008, 2010), Eesti vabaõhumuuseumi Härjapea talu (2007), Läänemaa muuseumi filiaal Iloni Imedemaa (2009), NUKU muuseum (2010), Harjumaa muuseumi filiaal Amandus Adamsoni ateljeemuuseum Paldiskis (2010). 2010. aastal algasid Saaremaa muuseumi Kuressaare linnuse viis aastat kestvad konserveerimis- ja restaureerimistööd. 2012. aasta kevadel avatakse meremuuseumi vesilennukite angaarid Tallinna Lennusadamas.
Mis toimub muuseumides
1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010
Muuseume 117 183 190 210 209 224 245
Põhifond
(mln säilikut) 5,3 5,9 7,3 8,1 9,1 9,4 10,0
Külastusi 1 240 000 1 539 000 1 524 000 1 726 000 1 883 000 2 059 000 2 150 000
Töötajaid 1370 1516 1518 1519 1549 1618 1593
Allikas: statistikaamet